Ma olen olnud pisut blogivööras ja üldse ei kipu kirjutama viimasel ajal, kuigi teemasid ju jaguks küll. Hakkan siis tasapidi minevikust olevikku liikuma.

See postitus on jätk eelmisele Sloveenia postitusele ses möttes, et jöudsin Sloveeniast koju Xdreami hommikul kell 5. Önneks teadsin ma seda väikest seika juba paari nädala vörra ette ja seega suutsin end kavalate vötetega vabastada kohustusest minna B-rajale. Natuke tegi see mind murelikuks ka, sest mulle seiklussport meeldib ja päris niisama käed rüppes Xdreami ajal istuda tundus kurvavöitu. Kus häda köige suurem, seal abi köige lähem (vöi kuidas see vanasöna ütleski) – önneliku juhuse läbi läks nii, et Heidi (st tegelikult Bestmark) vöitis mingi loosiga osalusöiguse iizi-rajal. Mulle see sobis. Pärast esialgset vastpuiklemist ja lubamist, et ma ei hakka liigselt “panema”, vötsid Heidz ja Eli mind oma tiimi. Kaunis :)

Laupäeva hommikune 5 tundi magamist ei olnud väga hea tootlikkusega, sest hommikul ärgates oli tunne, nagu oleks mul räige pohmakas, sest käed värisesid ja seest oli hell – tegelikult oli tegemist puhtakujulise magamatusega ja reisiväsimusega. Sellisena ma metsa läksingi :)

Jalgsi 2.1 km

Leppisime kohe alguses kokku, et nii hullud me ei ole, et mäest üles jookseksime ja nii hullu ka ei pane, et Eli verd köhima hakkaks. Mölemad plaanid said (mu meelest) täidetud. Esimesse punkti oli kohe mäkke minek, vötsime seda elegaantse könnakuga :) Aga ikka oleme etapil 2. aja saanud – ma ausalt ei saa aru kuidas… Ka teise ja kolmandasse punkti tegime minimaalselt jooksusamme (kui üldse). Olin Eli ja Heidi lahkel loal rajale kaasa vötnud ka fotoka, sest kiiret ei pidanud meil ju olema – aega on – kasutasingi seda fotokat siis Valgehobusemäe tornis sihtotstarbeliselt. Tükk aega vaatasime tornis ringi ja tödesime, et küll see Isamaa on ikka kaunis. Vaatamata sellele oleme neljandasse punkti läinud viienda ajaga, kaotades esimesele minutiga. Ma ei saa ikka aru kuidas… Neljandasse punkti minnes tegime vist isegi rohkem kui möne jooksusammu. Esimese jooksuetapi löpetasime kolmanda ajaga.

Konkurendid Saue Tammede klubist (tiim Tõrukesed) on saanud meist 2:55 parema aja. Imestan, et nii vähe parem, sest seal olid ikka sportlased koos :)

Kanuu 0.8 km

Juba kanuusse joostes (ok – minnes) nägime konkurentosid Tõrukesi karjääri peal hulpimas. Pidasime plaani, et Eli ja Heidi lähevad kanuusse ning mina jooksen karjääri kaldal punktid läbi, sest see karjäär oli lihtsalt nii naeruväärselt väike. Ise me muidugi legendi ei lugenud või noh tõlgendasime seda omamoodi – nimelt oli sinna legendi kirjutatud “Peab läbima kanuuga”. Selle toreda jooksmise idee nullisid aga korraldajad koheselt kui kanuualasse jöudsime. Mis siis ikka, kui kanuuga, siis kanuuga. Olime kokku leppinud, et Eli istub taha ja on roolija. Muidu oli köik tore, aga Eli arvas, et ta ei tahaks päris piduriks olla ja püüdis ka mölatada samal ajal kui roolida. Köik on tore ja ma hindan Eli spordimehelikkust körgelt, paraku on aga nii, et kui oled esimesest korda kanuus roolija, siis pole vaja proovida kasulik olla, siis on vaja roolida. See Eli aktiivsus päädis sellega, et tegime kanuuga mingeid veidraid hoomamatuid suunamuutusi. Pean tunnistama, et olin leppinud sellega, et me metsas könnime jms, aga see kanuu vingerdamine ajas mind nats närvi. Polnud muud lahendust, kui tuli kohti vahetada.  Mitte, et ma nüüd ennast kiita tahaks, aga minu roolimisel, läks meil see kanuu nagu lepase reega. Tööjaotus oli enda rumalusest lihtsalt esialgu vale saanud.

Prouasid Tõrukesi kätte ikka ei saanud. Me olime kanuus 12:29 (7. aeg), Tõrukesed 16:00 (14.). Oleme söitnud kaheksandasse punkti esimese aja – seda pole minu kanuusöitude ajaloos varem juhtunud. iizi-raja löbud :)

Jooks 1.8 km

Veeaugu punkti on Tõrukesed jooksnud iizi-rajakatest köige kiiremini, meist lausa minuti kiiremini. Neil hakkas vist hirm, et saame nad kätte :) Aga noh eks me tegime kindlasti seal kanuualas veel möne kustumatu nalja, mida ilmtingimata möne aja seistes nautima pidi. 12’ndasse joostes tundsin pidevalt muret selle pärast, et me E-liit naine vaikselt verd ei hakkaks köhima, sest olin ju lubanud seda vältida. Önneks on Eli absoluutselt üks visamaid naisi, keda tean – ta ei virise, vaid teeb kaasa. Mulle meeldib. 12-13 etapil tee peal läksin kergele sörgile, sest köndimine hakkas ära tüütama. Esialgu jooksin üksi, mötlesin, et tühja-kah, jooksen kuni selle hetkeni, kus tee metsa keerab, seejärel ootan kaaslased järele. Pärast möningast jooksmist heitsin pilgu selja taha ja nägin, et ka Heidz ja Eli jooksevad – olin meeldivalt üllatunud. Kokkuleppe kohaselt me mäest üles ei pidanud jooksma, seega punkti ikkagi köndisime. Aga ma ei kurda :)

Meie j0oks 20:39 (4.), Tõrukesed 18:00 (2). Olekski imelik olnud, kui sellel etapil oleks me Tõrukesetele vähem kaotanud. O-sportlased nagu nad on :)

Lisaülesanne

Kuuest petanque pallist tuli ämbrisse visata neli, sealjuures oli igal tiimi liikmel kaks viset. Heidz viskas esimesena kaks palli sisse, seejärel mina ühe ning Eli ei ühtki. Jooksuringile minek. See oli küll tüütu, aga ei midagi hullu.

Mulle see lisaülesanne meeldis, sest ei nõudnud vaid niisama toorest jöudu, vaid lisaks täpsusele ka omajagu ka sportlikku önne. Kusjuures trahviringi arv oleks võinud sõltuda sellest, kui mitu kuuli vähem kui neli ämbrisse sisse läks. St viskasid sisse 1 kuuli – 3 trahvikat, 2 kuuli – 2 trahvikat ja 3 kuuli – 1 trahvikas. Oleks asja veel pönevamaks teinud.

Ratas 4.4 km

Taaskord oli kätte jöudnud rattasöit, mida ma ootan igal Xdreamil. Seekord ehk ootasid seda ka Eli ja Heidi, sest nad pidavat väidevalt BikeXdeami jaoks trenni tegema, st rattaga söitmas käima. Pärast esimest rattapunkti tegime kerge löike läbi metsa, mis tähendas küll mäkketöusu läbi tihedavöitu metsa, aga päris kindlast oli see ajaline vöit. Etapi parim aeg on selle ilmekaks töestuseks. 18’ndasse läksime kerge sörgiga, sest rattaga mäest üles söit käis selgelt meie filosoofia vastu :) 19. ja 20’ndasse minek oli nii mönus, et ma ei oskagi seda kirja panna, puhas väntamise rööm – ka Eli oli veel täie elu ja tervise juures. 21 punkti minnes kohtasime löpuks Tõrukesi, kaks neist tundusid väsinud. See oli meie vöimalus :) Punkti minnes tuligi otsustada, kas minna punktini rattaga ja üle Valgehobusemäe 22’sse vöi siis jätta ratas mäe jalamile, jala punktis ära käia ning ringi ümbes mäe järgmisse. Too viimane tundus parem möte. Siinkohal aga hakkas E-liit klassi vöistleja kurtma lähenevate krampide üle – sundisin ta jooma. …ja niimoodi korduvalt – oli näha, et Elil oli raske, aga önneks oli löpuni väga vähe jäänud. Ma ei saa ikka veel päris täpselt aru, kuidas me eelviimasesse punni söites etapi parima aja saime, aga sellel iizi-rajal ongi nii mönigi asi ilmselt natuke arusaamatu :)

Ratas 41:47 (4.), Tõrukesed 49:12 (9.).

Kokkuvöttes 1:57:15 ja mu elu esimene Xdreami etapivöit, missiis, et nöörirajal :) Tegelikult oli üks tiim meist kiirem, aga nad said paraku 15 minutit trahvi. Tõrukestega sai määravaks kiiremad kanuu- ja rattaetapid.

Minu tugev käepigistud ja ölalepatsutus Elile, kes vaatamata krampidele ning vist üsna kurnavale pingutusele kordagi ei kurtnud. Heidz on lihtsalt nagu diiselmootor, kiirendust pole, aga kestab pikalt. Nagu suvine kihlveo-O näitas, siis teised vöivad rapsida kui palju soovivad – Heidi tuleb ikka ja vötab rahulikult ning kindlalt oma. Nii ka seekord.

Ise olen väga rahul selle iizi-raja valikuga, Inksi ja Anneliga oleks ma B-rajal söna otseses möttes ankruna taga lohisenud. Seekord aga sain ise tunda seda, mida üldiselt on tundnud teised, st nad ei pinguta täiega – nad peavad mind järgi ootama. Natuke oleks tahtnud ikka panna ka, vöisteldes tekib ju teadupoolest hasart, aga ma ei kurda, sest olin selle tagasihoidliku tempoga arvestanud.

Ma ei tea kuidas pikal rajal, aga iizi-raja osas olen ma tolle eraldistardiga väga rahul. Arvatavasti poleks ühisstardist me ponnistus nii eduka resultaadiga löppenud, sest kardetavasti oli rajal füüsiliselt tugevamaid tiime kui meie, meie tugevus seisis o-oskuses. Arvan, et ka pikematel radadel toimis eraldistart väga hästi.

Ma olen tsipa üllatunud, et see iizi-rada nii nörga tasemega oli, samas vöita oli magus :) Oli äärmiselt meeldiv sportlik laupäev. Nii jätkata!