Eelmine kord kui Eesti vutikoondis mängus 5 väravat löi oli aastal 13 aastat tagasi, täpsemalt 4. juuni 1998. Ma mäletan siiamaani selles mängus Terehhovi poolt löödud väravat – kena kaarpall väravavahialasse, kuhu jooksis sisse paremas poolkaitses mänginud Terehhov ja kömmutas otse öhust palli väravasse. Lisaks Indreku Hollandile löödud väravale on tegu ühe ägedaima väravaga koondise esituses. Mu arvates. Juutjuubis on see värav veidral kombel isegi olemas – vaadatagu. Fiiling pärast seda mängu oli üsna ülev :) Tasub meenutada, et sel ajal oli vöi Fääri saarte üle nagu pidupäev, sest enam-vähem köikide teiste käest said eestlased peksa. Nüüd enam köikide käest peksa ei saada, aegajalt pakutakse isegi täitsa nauditavad jalgpalli ning vöetakse nii mönigi magus vöit. Nii on sel aastal juhtunud, kuigi jah – sel aastal juhtus just see, et Fääridelt saime peksa. See oli üks äärmiselt piinlik jalgpallimatš.

Tahtsin tegelikult kirjutada P-Iirimaaga mängust, aga emotsioon on lahtunud ja last ta siis jääda. Pildid ongi könekamad kui sönad.

 

Ammu pole Lillekal täismaja olnud

Koondis tänas fänne, nagu oleks maailmameistriks tulnud. Omamoodi naljakas :)

Fännid ei jäänud tänamisega völgu