Kui ma septembris tegin esimest korda marineeritud kurke, siis nüüd tegin körvitsat (aitäh Alma Petersonile körvitsa eest). Mulle hakkab see kokanduse asi üha rohkem meeldima, lisaks on isetehtud asjad paremad :)

Eilse öhtu menüüsse kuulusid körvitsa marineerimine, körvitsapüree (mahlase körvitsa-apelsini koogi tarbeks) ja tööle kaasavötmiseks körvitsa-porgandi-kartuli püreesupp. Kurkidega oli lihtsam kui körvitsaga, sel lihtsal pöhjusel, et kurke ei pea puhastama. Körvitsateo juures vötab vaat, et köige suurema aja see körvitsa puhastamine ja tükeldamine, kui see tehtud, siis on juba lihtne :)

Tegelikult sai seda marineeritud körvitsat vähe, st kui kellelgi on mulle veel körvitsat pakkuda, siis vötan selle röömuga vastu.

Ei tea, mille valmistamise isu mulle järgmisena peale tuleb… Seeni ei maksaks pakkuda, sest  ma lihtsalt ei söö seeni. Leivateole olen möelnud, aga pole veel selle juuretise teemaga end kurssi ajanud ehk oleks pühadeaeg just sobiv aeg selleks. Peab vist ikka proovima :)