ETV pani oma Milleniumi sarja näitamise ajastusega naelapea pihta. Ilmselgelt ei olnud paremat aega sarja näitamise alustamisega, kui nädal, mil USA versioon Lohetätoveeringuga tüdrukust (wiki, imdb) meie kinodesse jöudis. Omamoodi kasu löikab sellest kinofilmi levitajagi, sest raudselt lähevad paljud inimesed lihtsalt uudishimust vördluseks kinno ka USA versiooni vaatama. Lisaks veel raamatu välja andnud kirjastus, kes ilmselt naudib taas läbimüügi kasvu. Köik vöidavad!

Ma lugesin raamatut 2010 löpus-2011 alguses, st ma köike detaile enam päris täpselt ei mäleta, aga midagi ikka. Rootsi versioonid vaatasin ära kohe pärast raamatute lugemist, öigupoolest olid mul filmid juba enne olemas, aga ei tahtnud raamatuelamust ära rikkuda ja seetöttu lugesin enne ikka raamatud läbi ning alles seejärel vaatasin ära ka filmid. Raamatud on kordades paremad kui filmid, kohe mitukorda paremad, eriti seda kolmanda osa puhul, kus film jäi isegi lahjaks vörreldes raamatuga.  Ma ei ole väga hea raamatute lugeja, aga selle sarja kolmandat osa lugesin küll pöhimötteliselt nii, et raamatut käest ära panna oli väga raske, sest lihtsalt NII pönev oli.

Vaatasin pühapäeval ETV pealt uuesti ära filmi Rootsi versiooni ja otsustasin sellepeale kohe esmaspäeval kinno minna, et ära vaadata ka USA versioon. Ausalt, ma läksin sinna kinno natuke selle möttega, et saaksin öelda “Rootsi versioon on palju parem”. Noh, et Euroopa kino jms, aga mu meelest on see Euroopa kino ülistamine natukene snoob värk ja kuna minus seda snooblikkust ei ole, siis ma ei saa nii öelda ka. Mölemil filmil olid oma plussid ja miinused ning ma ei oska siiamaani otsustada, kumb see ikkagi parem oli. Hollywoodis on raha rohkem ja filme teha nad ju oskavad, töesti hea film oli, isegi mul, kes ma olin lugenud raamatut ja näinud Rootsi versiooni (kaks korda). Kui vörrelda raamatuga, siis oli USA versioonis järgitud raamatut mönevörra rohkem, ehk oli seda sellepärast tehtud, et ilmselt USA publik suuremalt jaolt ei ole raamatuid lugenud ja taustainfost arusaamiseks oli  vaja üht-vöi-teist asja nö lahti seletada. Osad asjad, millest filmis juttu oli on raamatutes tegelikult alles teises vöi kolmandas osas lahti kirjutatud, et aga kinokülastaja tajuks pointi oli vaja need ilmselgelt kohe selgeks teha ja ma ei leia, et see oleks filmile kuidagigi kahjuks tulnud. Pigem oligi Rootsi versiooni probleem selles, et osasid asju pidi teadma, sest film paraku köike lahti ei seletanud. Seega 1 pluss Hollywoodile :)

Samas jällegi üks väga-väga suur pluss läheb Rootsi ja see on naispeaosatäitja Noomi Rapace. Ma tean küll, et Rooney Mara‘t kiidetakse ka väga ja väidetavalt on tal nüüd pärast seda filmi köik filmimaailma uksed valla, aga vördlus on minu jaoks nii tugev, et Rootsi Lisbeth vöidab igaljuhul. Siinkohal ei oska ma selgitada, mis see mis on, aga Rootsi versiooni Lisbeth oli nii cool, et kõik võrdlused on kohatud. Lugesin IMDB’st, et Lisbethi rolli pidi esialgu saama Natalie Portman, ma ei tea miks, aga usun, et ta oleks mulle Lisbethina rohkem meeldinud. 1 pluss rootslastele.

Samapalju kui naispeaosatäitja on cool Rootsi versioonis, on Hollywoodi versioonis Daniel Craig Mikael Blomkvistina lihtsalt ülituus. Noh samas eksju ta on ka Mikael Blomkvistita äge. Ta kuulub natuke nende inimeseste valda, kes vöib seljas kanda üksköik mida ja teda vöib pildistada-filmida üksköik millal, ta on igaljuhul omas elemendis cool.  Juba toda Rootsi versiooni vaadates ei meeldinud mulle see Rootsi näitleja – hea, et Hollywood suutis sellele nii hea asenduse leida. Ideaalne ekraaniduo oleks olnud Rootsi Lisbeth ja Hollywoodi Mikael.  Pluss Hollywoodile.

Mis mind aga räigelt häiris selles Hollywoodi variandis oli täiesti arualge rootsi akstent. Oleks siis, et aktsent oleks olnud köigil, aga ei. Umbes pooled osatäitjad rääkisid normaalsed inglise keelt, st aktsendivaba, samas jällegi näiteks Lisbeth rääkis aktsendiga rootsi keelt. WTF? Pange siis juba köigile aktsent külge vöi siis lasku köigil puhast inglise keelt rääkida. Tösiselt, täiesti arusaamatu. Sealjuures Erika Bergerit mänginud Robin Wright rääkis nii halba aktsenti, et mul hakkas ta’st isegi kahju, sest Forrest Gump’is sai ta löunaosariikide murrakuga küll väga hästi hakkama. Loodan, et ta suudab ajaga paremaks minna, sest kolmandas filmis on tema roll päris suur. Vähe sellest, et Lisbeth rääkis mingis koledas rootsi aktsendis, kasutas ta vahepeal ka rootsi keelseid sönu, mitteeksperdina suutsin tuvastada kaks – korra ütles tack ja koraa hej  – marusegav mu arust. Annaks plussi rootslastele, aga samas ega nad ju ei saanudki rootsi filmis muud keelt kasutada.

Ah-jaa paar nalja, mis filmis olid, tundusid pigem kohatud kui naljakad.

Ledsin ühest blogist päris möistliku jutu, st ses möttes möistliku, et ma suures osas arvan samamoodi, välja arvatud see, et mulle meeldib Craig ka Bondina ja tegelikult ongi Lisbethis kuskil ka see tüdrukuhing peidus, ta lihtsalt püüab seda eitada. Teises ja kolmandas raamatus on seda kirjeldatud küll (eriti kolmandas).

Jään huviga ootama Hollywoodi teist ja kolmandat filmi, sest iseenesest mulle see USA-versioon täitsa meeldis. Eriti ootaksin kolmandat osa, sest kolmas raamat on köige pönevam ja kolmas Rootsi film on köige nörgem. Filmid filmideks, soovitan köigil ikkagi raamatut lugeda.

*Mehed, kes vihkavad naisi on Milleniumi sarja esimese raamatu pealkiri