Üldiselt kuulutan Ilmataadi vöitjaks, sest ta ajas mind nii endast välja, et töin eile keldrist oma krooniaegsed suusad ja kepid välja ning tegin Nömmel kohustusliku viieka. Midagi meeliülendavat selles teos ei olnud. Kinnitust sai vaid fakt, et ma jooksen kiiremini kui ma suusatan ja mu jooksukiirus ei ole teab mis märkimisväärne (loogikat järgige ise). Aga üldiselt läksin suusatama juba ka seetöttu, et ma ei usu, et oleksin varem 7. aprillil suusatanud. Kindlalt ei saa muidugi väita, sest vanasti olid ju teadupoolest muru rohelisem ja talved korralikumad, aga sellegipoolest on lihavötted eeldatavasti olnud siiski juba kevadehöngulised. Munadepühade ajal suusatamisvöimaluse pakkumine on ilmataadi öel nali.

Ma arvan, et mu suusad nägid midagi määrdesarnast viimati 2 aastat tagasi, kui Körvemaa poolmaratonil suusatamist imiteerimasin käisin, kui lisada siia veel eriti märg lumi, siis oli libisemine pea, et olematu, aga tänu sellele sain tollele Nömme rajal olevale sillale lihtsalt üles astuda – kääri polnud vaja vötta, sest tagasi niikuinii ei libisenud. Muide, edasi ka eriti mitte :)

Lasin reedel Veloplussis ratta kevadkorda seada, hing ihkab kevade rohkem kui kunagi varem. Eniveis, Ilmataat, sinu vöit – paki nüüd asjad ja parem oleks kui me enne detsembrit ei kohtu. Ma arvan, et nüüd on köik kaasmaalased suusad alla saanud, on aeg lahkuda.