Kloostrimetsa päevaku rajameistri amet ei ole just maailma kergeim amet, sest sellest ruut kaardist on raske midagi uut välja vötta. 3. mai päevaku rajameister oli igaljuhul täitsa hästi hakkama saanud mu meelest, sest seal kaardi kirde osas minimaalsel reljeefil oli nii mönigi tore punkt. Ülejäänud oli rohkem jooksmise vaev, sealjuures täisnurkadena joostes sai kiiremini kui otse läbi metsa tungides (vöi noh minu puhul oli see nii). Läksin metsa kompassita nagu maailmameister Pasi Ikonen, sest no kuulge ma olen sellel kaardil ca 25 aastat jooksnud. Läks paraku nagu alati, st seal reljeefipunktras sattusin teedega natukene segadusse ja kuna kompassi käepärast ei olnud, siis pidin natukene oletama. Önneks on päevakul vähe momente, kui oled metsas täitsa üksi, st kaasjooksjad näitasid punktikoha kätte.

Vaatamata igavale kaardile oli mönus. Parem ikka kui üksinda Nömme-Mustamäe metsa alla kilomeetreid kogudes.

ps vaata viimase punkti legendi :)