Info mötteks teistele ratturitele, et kui te isegi kuskilt isegi pääsete Ülemiste järve äärde metsa alla kulgema, siis sealt välja saamisega mönest teisest eeldatavast kohast vöib tekkida raskusi. Läksin eile harjumuspäraselt tolle Ülemiste järve lõunakaldale suubuva (väljuva?) kraavi (mille nimi on kaardi peal hoopiski Kurna oja) serva mööda järve äärde, et väljuda Järveküla kaudu Vana-Tartu maanteele, sest noh tavaliselt on see önnestunud. Olen seal ennegi kohanud turvateenuse autosid, kes mulle erilist tähelepanu pole pööranud, sest töttöelda ega ma ju lihtlabase rattasöiduga seda territooriumi kuidagi ei riku. Sönaga öeldes, söitsin ja nautisin vaadet ja millegipärast oli hinges väike kahtlus ka, et krt äkki on aed ees ja pean otsa ringi keerama ning tuldud teed tagasi söitma. Lukustatud värav oli. Tagasi ei keeranud. Piidlesin mönda aega seda väravat ja hindasin olukorda, kuna värav oli tugeva konstruktsiooniga ja täiesti ronitav, sisi ei jäänudki muud üle, kui tuli ratas üle aia upitada ning ise järele ronida. Natuke vöis ratas haiget saada ka, sest mu käed ei ole ikkagi piisavalt pikad ja tugevad, et ratast teiselepoole maha asetada, aga edasi kannatas söita, seega pole vast hullu.

Eniveis – nüüd te siis teate, et kui tollele järveäärsele teele satute, siis ootab ees takisturiba.

Teinekord söidan teisele poole ja vaatan, kas sealt Tallinna Vee poolt saab välja vöi peab ka seal aiaületust sooritama. Kahtlustan viimast…. Kui muud ei ole, siis sain vähemalt Xdreamiks trenni teha, sest nagu viimased möttekäigud Xdreami foorumis on näidanud, siis aia ületus ei ole mingi patt. Köige veidram on see, et patt ei ole möne kirjutaja jaoks ka aia löhkumine, aga see on juba hoopis teine teema.

Kuulake siis lugu ka ära, eks? :)