Ma isegi ei hakka salgama seda, et eilne rajameister on mulle vägagi ebasümpaatne kuju. Lihtsalt on. Ja eile kinnitas ta seda (eel)arvamust veelgi.

Algas asi juba stardist. See telk, kust kaarte sai, oli mere pool teed, start füüsiliselt (st stardijaam) oli aga teisel pool teed. Pooled rajad startisid kohe tagasi mere poole (klasside arvestuses startisid 21 klassi kohe üle tee tagasi, 12 klassi samale poole teed). Sealjuures kohe pidid teed ületama klassid MN12, MN14, MN21C, st noored ja algajad. Segaduse vähendamiseks vöiks siiski jätta algajatele vöimaluse startida nö öigelt poolt teed. Lapsed teadupoolest on tormakad ja teeületus on riskiga olukord. Pigem oleks võinud kohe teed ületada klassid M18/21A/21AL/35/40/45/50 ja N21/50/55 – tegemist on täiskasvanud inimestega ja üldjuhul ka kogenud orienteerujatega, kes oskavad ohte hinnata. St – mees, mis sul viga on?

Rada iseenesest oli tore. Isiklik säravam moment oli teise punkti juures, mida ma läbisin kaks korda. Käisin nimelt juba korra punktis ära, ronisin künka pealt alla ja jöudsin juba edasigi liikuda, kui jäin mötlema, et kas ma punkti ka vötsin – kuna ma kindel ei olnud, siis keerasin otsa ringi ja vallutasin taaskord tolle künka. Kel ei jaga pea, sel jagavad jalad. Too 2-7 punkti vaheline ala on mul nii läbi joostud, aga ikkagi suudan pea igakord möne vale lohu juures ekselda. Mötlesin juba rajal, et JR suudab üllatada… aga siis tulid kaks viimast punkti (mönedel klassidel ka kolm).

Ma ei eeldagi, et o-jooksul peaks finišisse jöudma täiesti puhtana. Ei, kaugeltki mitte – o-jooksu völu ongi see, et vahel saab mönuga soos sumbata, aga eilne raja löpp oli sulaselge overkill. Ma ei saa täpselt aru, mis takistas rajameistril finišit tegema minu raja 15’nda punkti juures olevasse parklasse. Et rada liiga lühike ei saaks, oleks saanud esimesest punktist kagusse jääval tühjal-kasutamata alal möne sik-saki teha. Tulles tagasi nende kahe viimase etapi juurde – põhimõtteliselt oli seal sulaselge porimülgas, mis päevaku alguses vöis isegi enam-vähem läbitav olla, aga mida löpupoole see päev kulges, seda koledamaks see väli läks. Viimase punkti juures sumpasin söna otseses möttes pölvini pasas. Kusjuures punkti 31 (mis oli soos elektriliini all ühel tipul) vöi 32 (mis on mu eelviimane punn) läbisid köik rajad (sh MN12). MN12 klassi lapsed on just tulnud nöörirajalt, nad on napilt 140-150 senti pikad – kui mina pean sumpama pölvini mudas, siis möni väiksem laps on oluliselt sügavamalt omadega sees.  Möni arema verega laps kogus ilmselt tükk aega julgust, enne kui pölvini tumemusta mudasse astus. St, no töesti – mees, mis sul viga on?

Ma ei tea, kas rajameister töesti ei osanud olukorda ette hinnata vöi polnud ta enne kaartide trükki minekut metsas käinud vöi oli tal lihtsalt täiesti üksköik, aga see raja löpp ei olnud väga äge.

Mees, mis sul viga on?

ps Merli – kuidas kaljud olid? Näita kaarti!