Käisin eile üle mitme aasta Tallinna teisipäeakul ja teate – täitsa tore oli. Poleks uskunudki, et ma saan Mustamäe metsas kordades parema o-jooksu elamuse kui möödunud neljapäeval Raudoja päevakul. Mis köige ägedam, sattusin o-jooksu ajal kohtadesse, kuhu ma vist kunagi ei olnudki veel sattunud. Mustamäe metsas – mötelge. Isegi viga tegin, sest nende teekeste lugemine ostutus kohati veits segaseks. Mul on see mets pöhimötteliselt peas. Mustamäe metsas on ainult üks halb asi ja see on see Mustamäe nölv, mida alati o-jooksu käigus paar korda vötma peab. Mitteäge…

Arvestades, et ma olen muidu väga nigel jooksutrenni mineja, siis igaljuhul on kaardiga metsas ringi lippamine ägedam kui kaardita üksinda metsarajal kulgemine. Jah, need teisipäevakud on küll köik kaartidel, mis korduvad isegi ühe hooaja jooksul, aga no nagu öeldud – parem ikka kui niisama jooksmine.