Eile oli esimene vutilahing Kreeka ja Tšehhi mäng. Ma nii fänn ka ei ole, et iga satsi vaadata viitsin ja kreeklased on need keda ma köige vähem vaadata tahaks, seega valisin o-spordi.

Pean paraku tunnistama, et eelmise nädala Hiiu-Tähetorni päevak oli vist meeldiv erand nendes teisipäevakute jadas. Eile meenus mulle taaskord, miks ma just liiga tihe teisipäevakute klient ei ole – mulle ei meeldi mööda teid joostest ratta-o’d teha. Seda see eilne jooksurada paraku oli, sest põhimõtteliselt olid pooled punktid tee peal. Ülejäänud olid mitte päris tee peal, aga no nii umbes 100 meetri raadiuses. Nagu OK Nõmme “foorumist” lugeda võib, siis ratturid olid eilse rajaga väga rahul ja eelmise nädala rajaga ei oldud üldse rahul. Mul on selle rahuloluga täpselt vastupidi.

Siinkohal muidugi märgin, et tore on, et tehakse, sest algajatele on selline mööda teid orienteerumine absoluutselt ägä ja noh ega seal Kloostrimetsas teab, mis keerulist rada lihtne teha pole ka.

Ja üleüldse on täiesti vöimalik, et mu pahameel tuleneb sellest, et mul oli eile nii s*taks raske joosta. Ammu pole nii raske olnud. Juba laupäeval pean jooksma Jukola kolmandas vahetuses 400 meetrit rohkem kui eile. Lihtne see ei saa olema, aga ma ei anna alla :)

Mul oli plaan eile pärast tööd söita Piritale, tund aega joosta ja siis veel teiseks poolajaks kojugi jöuda. Tegelikult lahkusin töölt pool tundi hiljem, jooks läks oodatust veerand tundi pikemalt ja koju söites olin maruväsinud ning tuul oli ka vastu. Nägin Kreeka – Tšehhi mängu viimast viite minutit, aga nagu juba alguses öeldud, siis ega ma tollest eriti ei hoolinudki, öhtune mäng oli hulka kütkestavam.