Alustan vanema klubikaaslase möttega “Tahaks selle päevaku korraldajatele öelda, et mis kurat teil viga on härrad ja provvad TON’i klubist. Ei sobi see maastik normaalseks orienteerumise elamuse saamiseks maharaiumata võsa, maharaiutd võsa ja muu dzungli tõttu.” See kaart ei kajastu juba ammu maastikku, läbitavus on s*temast s*tem. Üks korraldajatest juhtis juba enne starti tähelepanu sellele, et joosta tasub mööda teed, sest isegi kaardil valgena märgitud mets ei ole väga joostav. Ta ei eksinud.

Triina – kui sa seda loed, siis tee palun köik mis sinu vöimuses ja ärge järgmisel aastal sinna kaardile päevakut planeerige. See on liiga ebaterve huumor.

Jöudsin neljandasse punkti poole tunniga, otsustasin loobuda. St tegelikult olin juba enne loobunud, aga kuna ma olin seda punni ca 15 minutit mööda metsa otsinud, siis jonni pärast enne ära ka ei läinud, kui selle punkti üles olin leidnud. 9’nda vötsin veel ajaviiteks ja sörkisin koju ära.

Erilise boonusena oli veel rattaga koju söites, kas vastu- vöi siis küljetuul, st perfektne neljapäev!

Tegelikult, aga arvan, et süüdi on Raadio 2 hommikuprogrammi tegijad, kes lasid täna hommikul eriti vanu-kuldseid hitte (st see 90ndate päkapikudisko) ja nende seas ka Üllar Jörbergi “Kutse tantsule”. See eriline meistriteos kummitas mul terve päeva ja metsajooksugi ajal. Proovi siis niimoodi keskenduda :)

See video on lihtsalt nii hindamatu. Jöudsime hommikul kolleegiga, erinevaid hitte kuulates, veendumusele, et on kaks meest, kes tegidki ainult hitte – need on Üllar Jörberg ja Onu Bella. Nad niisama lugusid ei teinud, ainult hitid!