Ma olen seda suve nii kaua oodanud, et ma ei oska oma röömu kuidagi kirjeldada. Rattasöit on lihtsalt nii äge ja sealjuures polegi alati vaja kihutada, ka niisama kulgemine on äge. Arusaamatu, kuidas vöiks suusatamine samasugusena tunduda… :) Lisaks veel valged öhtud – tuled töölt koju, istud korra maha, teed asju ja aknast välja vaadates ei ole saadunud pilkane pimedus, vaid mönus valge suveöhtu. Mis on talvel sellele köigele vastu panna?

Pühapäev oli peaaegu, et ideealpühapäev. Ilm oli super, seltskond oli super, löunasöök oli super :) Öhtuks kogunenud ca 70 rattakilomeetrit tiksusid täis märkamatult. Töe huvides pean mainima, et need 70 km’i ei kogunenud küll köik järjest söites, aga see ei vähenda ju kuidagi nende väärtust. Näiteks viimase 27 kilomeetrise otsa sain kahe noorsportlase tuules taganttuulega uhada nii, et käike kippus rattal väheks jääma.

Järgmisest nädalast hakkan puhkama, siis söidan küll igalepoole vöi siis rongiga sinna ja rattaga tagasi.

Ah-jaa, rulluisutamine on ka äge… kuni kukkumiseni.