Estonian Airil oli suvel kampaania nimega Spontaansus rokib vms, st äkki ikka ei rokkinud, äkki tegi midagi muud – ei mäleta praegu. Mötlesin, et väljun rutiinist ja olen ka endale mitteomaselt spontaanne ja lähen söidan mönda kaunisse Euroopa suurlinna. Valikus oli erinevaid (kindlasti) kauneid kohti, aga mu löplikuks valikuks jäid Viin ja Veneetsia. Pärast möningast arutlemist vanema öega valisin Viini. Ausöna, ise ka ei tea miks. Eks sinna Veneetsiasse saab teine kord minna. Eniveis, see kampaania oli marulühike ja ma jäin oma otsustamisega nii hilja peale, et mul oli aega umbes 8 minutit, st otsustama pidi sisuliselt kohe. Kuna mul augustis kenasti puhkust veel oli ja olin ammu plaaninud, et vöiks ju kasutada erinevaid sooduspakkumisi maailmaga tutvumiseks just nädalavahetuse jagu päevaega, siis Viin  tundus alustuseks hea valik. Selgepilt, ostsin pileti :) Köik oli maruäge kuni sinnani, kui pileti välja trükkisin ja seda täpsemalt uurima hakkasin – ilmselgelt liigspontaanne olles ostnud pileti Vilniusesse. See tegi mind veits murelikuks ja nöutuks, sest Vilnius ei olnud see Euroopa pealinn, kuhu minna olin plaaninud. Vötsin kiirelt Estonian Airi klienditoega ühendust ja kurtsin oma siirast muret, hääletoonist oli aimata, et see mure tegi tütarlapsele teises toru otsas pisut nalja (no eks see oligi selline dragikoomiline olukord), aga önneks oli tütarlaps väga koostöö aldis – tegi mu reisiplaanides väiksed muudatused ja nii ma siis saingi ikkagi Vilniuse asemel Viini minna. Sealjuures oli Viini pilet tegelikult 4 eurot odavam, kui see ostetud ja makstud Vilniuse pilet, aga kuna ma olin nii önnelik üldse selle üle, et mul önnestus see önnetu pilet ümber vahetada, siis sponsoreerisin seda pankroti äärel olevat lennufirmat tervelt 4 euroga. Loodan, et Tero Taskila röömustab, sest kuskilt peab see 30 000 eurone kuupalk tulema :) 7 500 minusugust tuulepead ja ongi ühe kuu palk käes. Lihtne.

Ilmselgelt on selle reisijutu sissejuhatus liiga pikk olnud, aga ehk ei panda pahaks, sest noh nii tobedat eksimust annab teha vaid liigspontaanne olles :)

Aga Viin ise. Viin on nagu suur Praha, selles mõttes, et sõda on sealt kuidagi mööda läinud ja on säilinud vanad majad, st vanalinn ei ole vaid vanalinn, vaid Viin ongi Vana Linn. Prahas on täpselt sama seis ja Praha mulle meeldib. Viinis on pöhimötteliselt vist köik majad nagu lossid, turist vöib end lihtsalt oimetuks pildistada. Samas enamus pilte on sellised “oh-see-on-nii-äge-maja” pildid, mis pildistamishetkel tunduvad maruägedad – hiljem üle vaadates ei saa isegi enam täpselt aru, mida pildistada olen soovinud.

Läksin Viini nii, et ma peaaegu, et ei teadnudki, mida ma seal väga tegema hakkan. Nii palju teadsin, et seal on Schönbrunni loss, kuulus ooperiteater, kahe torniga kirik  ja noh palju Mozartit – köik need teadmised vastasid töele :)

Schönbrunni lossiaias veetsin põhimõtteliselt terve päeva ja ma ei külastanud lossi ennast ning sellest aiastki köndisin läbi suht väikese osa – selle ilusama ikka :)

Ooperiteatris käisin ekskursioonil, sest kontertipilet sinna maksis umbes 50 eurot ja pidasin seda mönevörra kalliks. Kulla ja karraga pole seal majas kokku hoitud ja hinnatase on maailmaklass. Viini Ooperi Balli odavamaid piletid maksavad ca 250 eurot ja kui tahad eraldi boxi, siis peab välja käima umbes 16 00 eurot. Tundub möistlik investeering, eks? Selle Ooperi Balli ajal pidi olema tavaline vaade, et öhtukleitides daamid ja frakkides mehed söövad teatri körval hot dogi, sest teatris sees on köik nii kallis, et seda ei kipu pärast üüratult kalli pileti ostmist enam eriti ostma.

Kahe torniga kirikus käisin, käisin ka Viini suurimas surnuaias, kuhu on väga käepäraselt ühte kohta maetud nii Beethoven kui ka Mozart, ei pidanud pikalt otsima. Kohtasin seal ühte Jaapani poissi, kes palus mul endast oma iPhonega pilti teha, ise kordas muudkui “this is so exciting and this so special to me” – mul oli kohe hea meel ta üle :) Tollest surnuaiast käisin ma veel vähem läbi kui Schönbrunni aiast, sest noh see oli üüratu ja mul oli kiire. Kiirustasin nimelt kontserdile, ühele sellistest, mida seal Viinis ilmselt igal õhtul kümneid on, selline turistidele mõeldud, sest dresscode oli casual ja see tähendas seda, et vöis minna tavalises turistiriietes. Läksingi ja oli täitsa ilus, sest klassikalise muusika hitid ongi ilusad. Väike stiilinäide telefoniga filmituna :)


Hotelliks oli mingi suvaline guugeldades leitud öömaja nimega Hotel Arpi. Olles päris aus, siis teistele ma seda ei soovitaks. Põhimõtteliselt sain magatud, polnud hullu midagi, aga noh oleks tahtnud ikkagi natuke rohkemat, st mugavamat voodit. Ikkagi väidetavalt kolm tärni. Piltidelt vaadatuna tundub, et kahestes tubades on ikka normaalsed voodid, selles üheses, kus mina olin, oli voodiks pigem mingi diivan, mis on paganama ebamugav. Magasin ühe öö pöhimötteliselt pörandal, sest teate – seal oli mugavam. Päriselt ka! :)

Pika ja ilmselgelt ka üsna segase jutu kokkuvötteks soovitan teilgi korra Viinis ära käia, sest seal on ilus. Lihtsalt ilus. Estonian Airil on hetkel ka kampaania Viinikuu ehk, et vötke plaani ja olge spontaansed.

Viini pildiriba