Oktoobris peaks olems kuldne sügis. Öigupoolest pole sel aastal vist sügist öieti olnudki. Selle postituse möte ei ole tegelikult kurtmine, tahtsin kirjeldada tänast absurdliiklusega päeva, peamiselt pärasttööpäevast kojutulekut.

Hommikul ärgates oli mul täielik filmilik moment – ärkasin üles, viskasin pilgu korra aknast välja ja asusin justkui toimetama, siis seisatasin korra, panin prillid ette ja vaatasin uuesti. WTF? Oktoober ju.

Önneks ei ole mul tarvidust ilmtingimata autoga söita ja oli üsna aimatav, et liikluses on kaos. Normaalselt söidavad ehk trammid. Läksin siis jala Tondile, et sealt trammiga tööle minna. Tammsaare ja Pärnu mnt ristmikul nägin, kuidas üks jalakäija, kes ilmselgelt ei viitsinud vöi ei osanud arvestada sellega, et auto pidurdusteekond on kordades pikem kui kuivade ilmaoludega, astus lihtsalt ülekäigukohal teele. Esimene auto sai pidama täitsa ilusti, aga selle järel tulev kaubik söitis lihtsalt ohutussaarele, sest muidu oleks ta sellele esimesele naturaalselt otsa söitnud ja ilmselt oleks ka jalakäija oma osa saanud. Loodan, et see jalakäija oskab vähemalt loogilisi järeldusi teha ning on edaspidi mönevörra ettevaatlikum. Sellistes ilmaoludega ei pea olema tähelepanelik ainult autojuht, vaid ka jalakäia peab kaasa mötlema.

Eniveis, rohkem ekstreemolukordi tööle minnes ette ei tulnud. Kui muidugi mitte arvestada seda, et ilmselgelt oli see talv liiga ühäkki tulnud, sest sügis ei olnud veel kuhugi läinud. Terve maa oli värvilisi lehti täis. Ma loodan, et selle lahingu kuni vähemalt detsembrini vöidab sügis!

Löuna ajal tegin ühe kerge jalutuskäigu ja olukord tundus selline… noh talutav. Kaugel ägedast muidugi :)

Kuskil kella kolme aeg vöi nats enne seda läks asi päris pööraseks. Üle Vabaduse väljaku pmst ei näinud, sest sadu oli niivörd tihe. Arvestades, et ilmselt vähemalt 60-70% autodest oli veel all suverehvid, siis oli üsna ilmselge, et liikluses valitseb kordades hullem kaos kui hommikul.

… ja ma ei eksinud :) Kojuminek oli töeline elamusretk ja ma ei pea niiväga silmas seda, mida ma ise tunda sain, vaid seda, mida näha sai.

Köigepealt pidi Vabaduse väljaku ristmikul rohelise tule süttides autode vahelt endale koha leidma, et teed ületada, sest mul on tunne, et foorid olid niisama tuledemänguks tööle pandud. Isegi kui sa tahtsid rohelisega üle söita, siis osutus see vöimatuks, sest keegi oli end keset ristmiku parkinud. Eriti meeldis see tegevus bussidele. Üks buss keris meeletu aeglusega end ristmikult Nömme poole ja loomulikult ristuva tee autod ihtsalt seisid. Keset teed teadpoolest on trammitee ja trammitee muutub vahel ka lihtsa vihmaga üsna libedaks – selgesee, et lumega oli ta kordades libedam ja see omakorda tähendas seda, et seal ukerdas omajagu autosid. Mis aga pani ukerdama ka ntks bussid oli see, et Pärnu mnt läheb suunal Nömme poole kuni Tõnismäeni natukene ülesmäge ja no proovi sa suverehvidega mäest üles söita, kui oled kuhugi eriti libeda koha peale seisma jäänud – ega ikka ei söida küll. Ja libedaid kohti seal teel jagus, sest mu meelest olid köik teed nagu kehva kvaliteediga uisuväljakud. Päevaga kinni söidetud lumi ja kerge veekirme – väiksed hokipoisid oleks seal kindlasti heameelega litrit taga ajanud.

See ukerdamine tähendas, aga vaid üht – autod lihtsalt seisid. Näiteks Tönismäe tänava künkal seisis niimönigi masin, mida siis tagapool sabas seisvate autode juhid edasi püüdsid nügida. Nügisid oma 50 meetrit ära, kobisid oma sooja atuosse, lootes, et see lükatu sai hoo sisse ja saab omal jöul edasi, aga tühja ta sai. Möne aja pärast oli see nügitud masin sama nöutult ohutulede vilkudes mäe peal seismas. Kordus sama, mis ennegi. Visad mehed!

Eriti veidraks läks olukord Hendriksoni küüru juures. Küür ise oli autodest peaaegu tühi, aga küüru jalamid olid mölemad poolt palistatud autodest. Kui suverehvidega auto roolis sattus olema ülikogenematu juht, siis tähendas see vaid üht – see auto lihtsalt seisis vöi siis noh tegelikult ei seisnud, ta proovis ikka mäest üles söita, aga see toimus ülimalt vaevaliselt vöi kellegi abikäe toel. Mönest naisterahvast oli peaeegu, et kahjugi. Ma ei imesat, kui ma ise oleks sarnane abitu autojuht. Üle viadukti köndides oli tunda “mönusat” siduri ja kummi kärsakat. Autokaupmehed peaks rahul olema.

Edasi läks igavamaks, sest noh autod seisid ja ma liikusin endiselt kiiremini kui autod :) Seisid nad aga seepärast, et enne Tammsaare pikendust on taaskord väikene töusunukk ja paar bemmi (+ veel keegi) olid end teele risti parkinud ja keeldusid edasi liikumast. Mulle meenusid kohe need “toredad” ajad kui ma oma bemmiga Koplis maja ettegi ei saanud söita. Tagaratta veoga ja suverehviga masin pidi olema küll tänase päeva halvim kokteil.

Tammsaare tundus olevat üsna autodetühi, kui mitte arvestada neid mahasöite, mis taaskord on ju vöikse töusuga. Täna olid köik väiksed töusud nagu mäed. Tallinnast oli saanud töeliste mägede linn. Ega ma muidu ei olegi sellele väga möelnud, aga köigile, kes tulevad Öismäelt vöi Mustamäelt ja tahavad, kas mööda linnast välja söita, jääb ette üks suurem vöi väiksem mägi. Ja täna oli see mägi töeliseks pinnuks silmaks köigile. Paldiski mnt – mägi, Kadaka tee – mägi, Ehitajate tee – mägi, Tammsaare – mägi, Endla tn – mägi, Tartu mnt – mägi, Narva mnt – mägi – keeruliseks osutub see linnast välja söit niimoodi. Köige muu jama körval, mida kommunaalamet täna välja puistas oli üks lause päris tabav – täna on tõusudeks muutunud ka sellised kohad, nagu draamateatri esine Pärnu maanteel. Seal foori taga peatunud sõidukid ei saa enam liikuma. Täpselt nii oligi.

Järve Keskuseni jöudes oli mu imestus suur, kui nägin keskuse parklat – see oli umbes 2/3 ulatuses autodest tühi. Reedeti kell 18:20 on see tavaliselt autodest punnis. Täna ei olnud autod ilmselgelt veel Selverini jöudnud, ummikud nöudsid oma. Kadak Selveris oli sama seis olnud. Ka näiteks keskuse parklas olevas Rehvitakso rehvivahetuspunktis oli mu meelest üks koht täiesti vaba – oleks rehvid olemas olnud, oleks lasknud need ehk allagi panna.

Ah-jaa – kogu kojutuleku jooksul nägin ÜHTE soolapuisturit. Hea töö!

Kokku tulin koju ca 1:20, sealjuures ma vahepeal seisin olude vaatamiseks ja pildi tegemiseks – usun, et jöudsin linnast koju kaugelt kiiremini kui autod. Elamusterohke jalutuskäik oli.

Vahet ei ole, kas autol olid juba talverehvid all vöi ei, pea köik autojuhid nöusutuvad, vist eelmise postituse klassikuga – lunta sataa ja kaikkia vituttaa.