Argo_posterEile jagati Hollywoodis 85. korda Oscareid. Ma avastasin selle tagasihoidliku tseremoonia toimumise kuupäeva alles reedel ja kuna ma polnud veel ühtki parima filmi nominanti ära vaadanud, siis asusin seda viga parandama. Hetkel on üheksast kolm neli vaadatud, mida on selgelt liiga vähe. Mis ajast üldse on parima filmi nominante üheksa mitte viis, nagu vanasti? Heaküll, wikipedia teab sellele vastust – viimati oli viis filmi parima filmi valikus aastal 2008, kui vöitis Slumdog Millionaire. Viis oli parem.

Igaljuhul. Alustasin oma missiooni Argoga (imdb, wiki), sest see oli juba tolleks hetkeks nii palju auhindasid kogunud, et päris halva valikuga ei saanud ju tegemist olla. Eile hommikul muidugi selgus, et valisin jackpoti, sest see oligi möödunud aasta parim film. Homme vöiks VikingLotoga samamoodi vedada :) Töttöelda oligi hea film vöi noh nagu eile keegi filmikriitik ütles, siis selleaastases Oscarite valikus ei olnud filmi, mida aastate pärast oleks meenutada ja mis oleks välja tulnud millegi väga uuenduslikuga – Argo_suursaatkondolla olnud rohkem sellised tavalised kinofilmid ja see vöib täitsa tösi olla, sest ega tolles Argoski midagi väga uut ei olnud, eriti kui arvestada seda, et tegemist oli filmiga, mis pöhines töestisündinud lool. Üheks nominandiks oli ju Zero Dark Thirty, mis on ka ameerika patriotismist nöretav propagandafilm – seega kaks sarnast filmi, mis vastavad lihtsalt praeguse aja näole. Argo oli oluliselt stiilsemalt välja mängitud kui too Osama bin Ladeni tabamise lugu.

Sarnaselt Valkyriega, kus vaatamata sellele, et filmi löpp oli ju teada, püsis pönevus löpuni – oli see nii ka Argo puhul. Kordagi polnud igav. Argo_lennujaamMa vahepeal lausa suhtlesin nende
tegelastega ekraanil, et nad liiga kaua ei passiks kuskil vöi siis liiga jänenenid ei oleks vöi siis suhltesin nende Iraani piirivalvuritega, kes olid lihtsalt jobud (st täitsid käsku) vöi ühe Hollywoodi assistendipulgaga, kes öigeid mehi oma kontorisse ei lasknud. Pönev oli, päriselt.

Ei saa unustada ka ajastutruudust. Eelköige riietuse stiilipuhtus ja ka välimus – vurrud, suured prillid, lokid – köik jutud. Ainuke asi, mis mind tolle ajastu puhul hullult häirib on pidev suitsetamine. Pöhimötteliselt vöis suitsetada igalpool, sealhulgas ka kinnises ruumis, kus viibisid ka mittesuitsetajad vöi Argo_kontorsiis näiteks kontoris vöi nagu filmi löpus selgub, siis ka lennukis. Selles möttes on mul küll heameel, et ma tol ajal ei elanud (mitte, et ma seda väga sooviks). Ma ei salli sedagi kui tänaval möni inimene mu ees suitsetab ja see suits mulle näkku tuleb, ammugi siis seda, et ma peaks suitsetava inimesega ühes toas olema. Avalikus kohas suitsetamise keeld on nagu önnistus. Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu kirjutada, vaid sellest, et oli hea film jah – vaadake ka!

Ja löpetuseks – habeme ning vohava juuksepahmakaga Ben Affleck on lihtsalt väga šeff ekraanielement.


* huvitav, kuidas see postituse pealkirjaks olev väljend eesti keelde tölgitakse?