Söitsime täna Merliga ratastega Kopli kandis ja tödesime, et vabad nädalavahetused on ikka nii hindamatud. Ja töesti – nii see on, sest mis saaks olla parem, kui see, et magad kaua tahad, mönuled hommikusööki süües, teed sporti ja logeled veel natukene. Hindamatu!

Mul väga-väga kahju ei ole, et saalihoki hooaeg ära löppes. Augusti-septembris kohtume vana söbraga niikuinii jälle…

2013-04-20_Saku_MOBOEile ei maganud küll väga pikalt, sest noh ei vöimaldatud, aga polegi hullu, ka poole kümneni magamine on tunduvalt pikemalt magamine kui nädala sees vöimalik on. Kuna päev oli päikseline, siis tuli ilmselgelt välja minna. Olgugi, et ma armastan öist orienteerumist kogu südamest, siis köva klubisisese konkurentsi töttu ma enam kuidagi JüriÖÖ tiimi ei mahu. Seetöttu leidsin endale ise päevase o-vöimaluse ja läksin Saku terviseradadele MOBO rajale.

Seda MOBO’t peaks vist teoorias tegema ainult mobiiliga, noh et vaatad kaarti vaid läbi mobiili, aga see telefoni metsas näppimine ei tundunud üldse toreda ideena. Tegin vanakooli, st trükkisin kodus Saustinömme kaardi välja, märkisin punktid telefonist kaardile ja läksin vana kombe kohaselt kaardiga metsa. 2013-04-20 SakuOlin arvestanud sellega, et jalad saavad üsnagi märjaks, aga minu üllatuseks ei olnudki metsas väga märg, isegi soiste kohtade peal mitte. Kraavid olid küll servani vett täis ja neist ülesaamine nöudis kaugushüppaja osavust. Suusarajad olid ka vastikult lumised, aga noh önneks oli seda ikka väga vähe. Rumalana polnud ma kaasa vötnud mingit vett ega sööki, st pärast kahte ja poolt tundi läks köht tühjaks ning janu tikkus peale, loogilise reana läks pisut raskeks, aga ma ei andnud alla, komberdasin löpuni. Kokku nautisin kevadist metsa 3:18 jagu ja läbisin selle ajaga 14,43 km’i. Väärt päev!

Öhtune JüriÖÖ live ülekanne oli täitsa viis löpp päevale, olgugi, et valge lehe peal täppide jälgimine on veits jabur.

2013-04-21_ratas

Pühapäev oli veel parem kui laupäev. Alustuseks muidugi seepärast, et ma magasin poole 12’ni. Hurraaa!!! Tunnike pärast keskpäeva keerasime Merliga rattalenksud Nömme poole ja kukkusime väntama. Esimene pikem söit sel kevadel, st alguses oli natukene raske ka, kui aga juba hoog sees oli, siis oli puhas rööm. Hea söber, köik jutud, värske öhk – perfektne kombo. Ma vist ei oskagi päris täpselt sönadega kirjeldada, kui mönus see oli. Päriselt ka, ma olen seda kevadet ja neid rattasöite NII KAUA oodanud. 2:20 ja 42 km’i – kas on vöimalik paremini aega veeta? :) Vist ei ole. Märkate, et see löik sai nüüd eriti pehmo, aga rattasöit teebki mind pehmoks.

Tulles nüüd tolle postituse pealkirja juurde, siis usun, et tuleb ilus, kollane suvi, sest nägin eile vähemalt 4-5 kollast liblikat!