2012-09-07Aasta tagasi andis preili Peterson ühe lubaduse, mis ootas täitmist. Lubaduse kohaselt pidi (selleks ajaks juba) proua läbima ühel Eesti suurvõistlusel N21E raja. Et ülesanne liiga lihtne ei oleks, siis olid välistatud sprint ja lühirada. Hooaeg läks kuidagi mööda nii, et proua suutis oma kohustusest mööda hiilida, seega oli Suunto Games viimane vöimalus – tuli minna! Tema ebaönneks lubati rajapikkuseks 10 km’i. See viimane fakt kohutas prouat aga niivörd, et ta esialgu püüdis üldse protesti sisse anda, kuna aga lubadus on lubadus ja pealekauba on see ka videomaterjalina olemas, siis ei tulnud protest isegi arutlusele. Küll aga olen ma aegajalt veidralt pehmo ja mul hakkas Merlest hale, seega pakkusin välja, et läbin selle önnetu E-klassi raja koos temaga. Noh, et matkame vöinii. Ma oleks Merle pannud ka teisel päeval E-klassi kirja, aga siinkohal muutusid pehmoks Marlen ja Annelil ning Merle peab neid tänama, et ta teisel päeval C-klassi sai joosta. Kuigi etteruttavalt olgu öeldud, et see oli halb plaan, sest teine päev läks täiega puusse.

N21E, 9939m 25KP (kaart suuremana)

2013-09-28 SG1_N21EMa ei osanud eesolevast rajast midagi arvata, sest ma ei ole eliidi radadesse kunagi isegi süvenenud. Pole nagu pöhjust olnud. Merle pirises igal vöimalikul juhul moe poolest natukene, aga kuna pöörasime selle köik mönusaks huumoriks ja läksime söna otseses matkama, siis täpselt nii eelolevasse suhtusimegi. Jooksime ei kuulunud me plaanidesse, plaan oli läbida rada nii, et jääksime kontrollaja sisse. Paraku feilisme öige napilt selleski. Stardist pani proua muidugi minema sellise hooga, et mul oli juba korraks hirm, et kas nii jääbki. Önneks ei kestnud seda hoogu kauaks. Paar jooksusammu tegi mu usin kaaslane veel ka teise punkti minnes, aga see oli vist ka enam-vähem köik kuni finišispurdini.

Mumeelest oli absoluustelt lahe, et rada korraks ka rappa läks, sest rabas oli paganama ilus. Huvitav, kas O-sportlased ka seda ilu märkasid? Ma igaljuhul tegin pilti, sest nii ilus oli :) SG_1Vaatasin hiljem möne teise klassi rada, et kuidas nad sinna rappa viidi ja peab tunnistama, et N21E (meeste E-rada pole vaadanud) sai sinna rabapunkti vaat, et köige lihtsamalt minna vöi noh kui teised pidid sinna rappa sukelduma otse ja suunaga, siis eliidi naistel oli asi öige lihtsaks tehtud – köigepealt sai pikalt mööda sihti minna ja siis lageda koha pealt lihtsalt vasakule ära. Viienda punkti osas annan kogu krediidi Almale, kes lihtsalt kindlal sammul punkti läks, ma jölkusin niisama sabas ja tegin pilti. Önneks läks me rada etapil 6-7 sisuliselt stardist läbi ja sain nii ka endale kaardi, see Alma sabas niisama köndimine oli pehmelt öeldes igav ja noh ei saanud ju kuidagi Almat kontrollida (ja see kontrollimine oli ikkagi paganama vajalik). Kohe jäi mitu viga tegemata :)

Pöhimötteliselt tegime rajal ühe vea ning kui juba teha, siis ikka korralikult ja ikka köige lühema etapiga. Etappi 9-10 läbisid sportlased ca 1:20-2:30 vms, meie kulutasime sinna 10 minutit kindlasti, kui mitte rohkem. Ma isegi ei oska praegu enam arvata, mida me mötlesime kui nii kaugele uitama läksime, aga noh asja positiivne külg on see, et 14. puntki oli pärast SG_2lihtne minna – me olime seal korra juba käinud :) Kaks pead on ikka kaks pead – tegime kohe kahe eest viga. Etapi 12-13 lasime end ka ühest valest punktist segada, aga see oli pmst ka köik, ülejäänud punktid läbisime puhtalt. Samas ega köndimise pealt väga raske viga teha ei olegi :)

Löpus hakkas törts kiire, sest see lubatud kontrollaja sisse jöudmine sattus ohtu ja etapp 23-24 ei aidanud kiirele liikumisele üldse kaasa, pigem vastupidi. Löpus muidugi tegime köikide ootajate röömuks ka kerge spurdi, millest paraku abi ei olnud, sest minu kella järgi ületasime kontrollaja 17. sekundiga, aga ma panin kella vöibolla möni hetk pärast stardipiikse käima. Pakun ületatud ajaks ca 1-1:30. Napikas ühesönaga.

Mulle see matk meeldis! 3 tundi ja 13.5 km’i – kvaliteetlaupäev

N21C, 2859m 11KP (kaart suuremana)

2013-09-29 SG2_N21CNovotsiis, teisel päeval nii hästi ei läinud kui esimesel. Ei teagi, mis see pöhjuseks vöis olla, aga tahaks ikkagi ära mainida, et erinevalt laupäevast pidin pühapäeval raja läbima kaardita, st Merle sabas jölkudes ja see oli paganama igav. Lisaks sellele, et see oli igav, ei saanud ma ju ka Almat kontrollida ning Alma kasutas kohe vöimalust ja tegi viga. Vist ka eelmise päeva eest. Esimene punkt esimeseks punktiks, aga teise punkti TÄIESTI vale koha pealt otsimine on lihtsalt jabur. Tegelikult ei saa ma aru, miks me sealt soost löuna poolt möödusime ja pärast mööda sihti minnes ikka veel aru ei saanud, et me vale koha peal oleme. Merle – mis sul enda vabanduseks öelda on? :) Viienda punni juures käisime läbi köik selles piirkonnas olevad punktid, neid oli seal muide päris mitu. Merle, mis sul nüüd enda öigustuseks öelda on? Edasi pani proua Alma sellise hooga ajama, et mul oli tegu järele jöudmisega. Ma ei saa aru, mis ma-ei-saa-joosta-juttu ma terve eelmise päeva kuulma olin pidanud. Sellest liikumisest seda küll näha ei olnud. Samas ei muutnud see liikumine enam fakti, et olime enne Alma juhtimisel nii palju viga teinud, et oleksime sarnaselt eelmisele päevale oma klassi viimased olnud. Latti ei tohi körgele tösta :)

Ei, tore nädalavahetus oli. Kui viitsin siis külastan O-vöistlusi äkki tihedamaltki. Muidugi mitte E-klassi. Ja no loodan, et see emotsioon mul ka järgmisel suvel meeles on. Pigem ilmselt mitte…

Tänan köiki asjaosalisi, kes nädalavahetusega seotud olid. Löbus PEAB olema :)

Ah-jaa – Alma, hea töö! Ära mu nokkimist siis südamesse vöta, peamine on see, et lubadus on täidetud!

Pildid rabast ja mujalt.