Sel aastal oli vist juba viies BikeXdream, aga mul on sellega läinud kuidagi eriti önnetult – olen käinud vaid ühel, sellel esimesel Körvemaal toimunud Xdreamil. Küll olen ma vahetult enne haigeks jäänud vöi siis möni muu tobe pöhjus (2010 – haige, 2011 – pildistasin, olin vist eelnevalt nats töbine ka, 2012 – KellaKlubi, ehk köige raskem loobumine) – sel aastal pidin minema i-gal-ju-hul!!! Bike Xdream on ju peaaegu, et köige ägedam asi üldse – rogain rattaga. On veel midagi ägedamat vöi?

6nne13Üks asi on muidugi soov minna, teine asi on kokku saada tiim. Mingil veidral pöhjusel ei armasta mu O-söbrad eriti rattasöitu. Meeldivad erandid on Merli ja Merle. Merlil oli üks teine asi (ükskord me läheme ikka, eks?), seega olime Merlega kahekesti. Variante kolmandaks liikmeks oli mitmeid, reedeks sai selgeks, et meie kauni tiimi kolmandaks liikmeks on Kadri. Kui ma sinnamaani arvasin, et tuleb tore tšill, siis sellel hetkel sain aru, et tuleb ikka panema hakata, sest Kadri on ju sportlane. Samas mul ei olnud midagi panemise vastu :) Olgu nii!

Hommikul oli ilm küll pisut viludavöitu, aga päevapeale lubas päikesepaistet ja +10 kraadi, st kaunis kevadilm ja parim viis selle veetmiseks ongi ju rattasöit. Tükk aega mötlesin, kas panen jalga Salomonid vöi rattakingad, otsustasin löpuks viimaste kasuks ja tagantjärgi töden, et öigesti otsustasin. Pelgasin, et jalgadel hakkab külm, aga tühjagi ta hakkas.

4h:01m:16s / 16 punkt / 61.21 km  (kliki, siis näed kaarti täissuuruses)

2013-10-12_BikeXdreamRajaplaaneerimiseks anti seekord palju vähem aega kui rogainil, vaid 15 minutit, aga noh meile jagus sellestki küll ja veel. Viimased viis minutit saime niisama nalja teha. Kuni stardikolmnurgani söitis rivi enam-vähem rahulikult, sest konvoist mööduda ei tohtinud ja noh mis sa ikka rapsid, kui inimesed ümberringi. Kolmnurgast läksid enamus tiime itta vöi siis löunasse – läände, nagu meie, tulid vähesed, aga me ei lasknud end sellest eriti häirida. Esimese vea tegime punktiga 37, sest millegipärast ei märganud vöi ei taibanud me pöörata ära öigest sihist, vaid söitsime välja teravnurga. Olime peaaegu juba ka punktist loobumas, kui Kadri näitas ikkagi sportlasehinge ja otsustas, et lähme vötame ära – möeldud-tehtud! 42 oli nendest punktidest, mis meie läbisime, köige kehvema ligipääsetavusega (selline söna on ju olemas, eks?), see siht oli üsna pehme ja vöttis läbi küll. Samas ei midagi väga hullu.

Asfaldile välja jöudes vötsin prouad endale tuulde ja panin ajama, päris hea oli asfaldil uhada. 43’ndasse ei plaaninud me esialgu minna, aga kuna sinna 54’ndasse minekuks pidi tollest peaaegu, et läbi söitma, siis Kadri öhutusel vötsime ka selle ära. Hea plaan, sest see tee sinna punkti oli vägagi söidetav. 54 juures Merle enam kaarti väga ei vaadanud, lubasime talle kohe saabuvat asfalti ning käskisime järgneda – önneks on Alma lepliku loomuga ja lubas kaarti hiljem kodus vaadata. Nii jäigi, kuni löpuni :) 6nne13_55Asfaldil käsutati mind taas tuult löikama, ega mul polnud selle vastu eriti midagi, seega kett paremale ja minekut. Alma püsis veel enam-vähem tuules. 55’nda juures olid nii ilusad vaated, et seal oleks vöinud isegi natuke aega niisama passida, aga aeg oli just see, mida ei olnud – tuli edasi minna. Järgmisel asfaldilöigul vötsin taas sisse koha rongi eesotsas, aga Alma hakkas väsima. Mis siis ikka, tuli rahulikumalt vötta. Proovisin teda nats ka käsi seljal lükata, aga ega see lükkamistehnika teab, mis mugav ei ole. 56-60-57-59 olid mönusad punktid – mitte tühipaljas uhamine, vaid ka natukene kaardilugemist. 52 minek oli nats liiga pikk ja igav söit, aga muudmoodi ei olekski ju teiselepoole veehoidlat saanud.

Pärast 52 läks sisuliselt vöitluseks ajaga, sest see tee, mis kulges kuni sinna 45’sse punkti ärapööramiseni oli üks paganama liivane tee ja see liivane tee oli Almale raske. Ei saa seda kuidagi ka ette heita, sest liivas söitmine ongi raske. Oleks ma olnud sama tiimiga, mis Kärdla Xdreamil, siis oleks mina seal taga ankruna liivas lohisenud. Tegime veel ka 51 puntkiga viga, sest olime nats liiga innukad oma metsa keeramisega. Põhimõtteliselt kadus sinna ka meie aega jöudmine – oleks nats kaarti lugenud, poleks seda viga teinud, oleks aega jöudnud. Oleks-poleks-oleks….

Seald edasi tuli vaid koju söita, vöttes teepealt punktid 45 ja 39 (esialgses plaanis oli ka 50, aga see tuli ajapuudusel ära jätta). Proovisin taas Merlet natukenegi aidata, aga endiselt ei ole ma lükkamistehnikaga söitmises üleliia osav. Ei tea, kas kummiga oleks lihtsam olnud? Finišisse jöudsime täpselt 1-minutilise hilinemisega, st 1 punkt miinust. Kuna auhinnalistele kohtadele me ei pretendeerinud, siis polegi sellest hullu, sest taaskord oli önnestunud veeta üks meeldiv laupäev meeldivas seltskonnas.

Vöistkonnakaaslased olid ägedad, nendega vöiks teinekordki luurele minna (kuigi Kadriga ma jooksma ei julgeks minna).

Öhtu löpuks paar tundi Ska Faktorit olid nagu kirss tordile, laupäev poleks saanud paremini löppeda. Kontsert oli peaaegu sama äge kui möni Genialistide oma.

ps Merli, tule palun järgmine kord ise tuult löikama, tahaks ka tuules söita :)