Ma ei tea mille eest mind karma karistab, aga kui hakkaksin oma äpardusi kokku lugema, siis saaksin vist igasse päeva märke teha. Absurdihuumor.

Näiteks olen lähema paari kuu jooksul käega katki löönud kaks lambipirni (jep, mul on hiigeljöuga käsi) ja kukutanud maha panni kaane. Klaasist muidugi.

Ükspäev löikasin sörme nii, et verd tuli jupp aega. Vöib öelda, et löikasin peaaegu, et tüki välja.

2014-02-24

Möödunud nädalal läksin vennalaste sünnipäevale teadmisega, et sünnipäev algas kl 16. Tegelikult algas see alles kl 17. Olin eelmiselt ürituselt ära kiirustanud, et päris tund aega mitte hiljaks jääda. Jöudsin siis hoopis 20 minutit varem.

Täna kasutasin ära erakordselt sooja 24. veebruarit ja läksin rattaga söitma. Natukene oli tegelikult kahtlus hinges, et mis siis saab kui ma kukun vöi et kui ma ikkagi ei saa rattaga väljas söita – önneks olid need kahtlused asjatud, sest rattasöit oli endiselt vääga äge ja köik toimis. Kuigi näiteks sadulast püsti ei julenud ma kordagi töusta, sest ma ei ole kindel kuidas mu pölv sellele reageeriks, st et köik töusud (nii palju kui meil neid siin on) vötsin sadulas istudes. Planeerisin omaarvates ringi kavalalt, et esimese poole söidan vastu tuult ning teise poole saan mönusalt allatullt koduni purjetada. See vastutuule osa realiseerus enam kui oleksin soovinud, Lasnmaäe nölval oli selline tuul, et tahtis pikali lükata. Väntasin, mis jaksasin, aga keskmine kiirus oli umbes 14-15 km/h. Nojah, eksju söitsin siis Lauluväljaku mäest alla ja pöörasin rattanina kodupoole. Kuni Piritani oli köik titi-miti, sest taganttuulega söitmine ei olgi nagu söitmine, see on niisama ratta seljas istumine. Pirital, spordikeskuse juures tundsin kuidas ühtäkki ei taha ratas enam edasi liikuda, arvestades mu treenitust ma muidugi selle üle väga ei imestanud, aga no see raske liikumine oli ikka natuke liiga üle völli. Pilk tagumisele rattale töi välja töe – kumm oli töss, mis töss. Einoh, palju önne, muidu äkki oleksingi end üle treeninud… Lükkasin siis ratta bussipeatusesse ja söitsin bussiga koju. Aitäh bussijuhile, kes rattaga bussi lasi. Nii palju siis mönusa taganttuulega koju söitmisest. Karma vöiks lasta mul vähemalt rattaga söita.

Lugupeetud karma, mul on sulle sönum!

karma