…ootad seda kevadet-suve nagu suurt kingitust ja siis saad oma O-hooaja löpetada juba enne selle algamist. Näotu lugu, aga just nii on mul läinud. Xdream – unusta ära, päevakud – unusta ka ära, Jüriöö – ära isegi mötle sellele, Jukola – vaata telekast jne – täpselt nii ma oma peas eile mötteid veeretasin. Heaküll, päevakutel saan esimeses poole mööda teed matkata ja suve löpus vöibolla isegi natukene joosta, aga noh eriline O-mönu see just ei ole. Xdreami osas ei taha ma maha matta mötet, et saan osaleda Haapsalu etapil, aga esialgu ei tasu sellega vist arvestada. Ainuke natukene positiivsem asi on see, et nüüd saan veel rohkem rattaga söita ja kuna rattasöit mulle meeldib, siis proovingi sellele keskenduda.

Ah, et miks mu suvi juba praegu luhta on läinud? Sain eile löpuksometi teada, et mul on ikkagi ristatiside katki ja on opile minek. Paraku oli doktoril nii kiire ja ma olin isegi ka natuke häiritud sellest opile mineku faktist, st unustasin küsida, et kas see külgmine side, mis väidetavat enne katki oli, on terveks saanud. Aga ega ma ei teagi, kas see omabki enam niiväga tähtsust. Eniveis – märtsi löpus/aprilli alguses on löikus ja siis tuleb hakata tööd tegema, ikka selle jaoks, et jala taas korda saaks. Mönes möttes ma täitsa ootan seda, sest löpuks ometi saab midagi eesmärgipäraselt teha, samas jällegi on see töö paganama raske ja tunnen ennast nii palju küll, et laiskus on kiire tulema. Vabalt valitud söber vöib mu siis taas korrale kutsuda vöi teha aegajalt kontrollküsimusi.

MRIJep, enam-vähem sellist pilti eile nägingi. Kui see pilt vähe arusaamatuks jääb, vöib ju natuke selgemat joonist ka vaadata. Aga jah, pöhimötteliselt seesama väike side mulle nii palju vaevusi valmistabki. Äraütlemata nöme lugu…