Käisin 1. mail Saustinõmmel liipamas ja ma arvan, et ma vöitsin taas invaklassi ära. Kindel ei saa muidugi olla, sest äkki keegi, kes mu’st ettepoole platseerus oli kipsis käega vöi siis on tal nägemine umbes miinus kaheksa ja nad napsasid mu’lt selle vöidu ära. Hooaja kokkuvöttes vast panen selle asja inva-arvestuses kinni :)

2014-05-01_Saustin6mmeIgaljuhul läksin taas metsa, sest kodus passimine on väljakannatamatu tegevus. Sedakorda avati start lausa kl 15 ja no nii umbes selleks ajaks ma end sinna sättisingi. Valisin taas välja teede ääres olevad punktid ja asusin liipama. Kui 31. ronisin ise kraavi, kuigi see oli äärmiselt riskantne ning vaevarikas tegevus, siis 32. punkti juures ootasin kraavi serval kuniks üks härra punkti jöudis ja palusin tal ka minu eest punkt ära vötta. Eelnevalt muidugi manasin pähe öudselt kurva näo ja mainisin, et ma ise väga ei saa. Seda öelnud, taipasin, et krt – ma pean ju sellest kraavist kuidagi üle saama, et tee peale jöuda. Minu önneks oli seal ka üks lamedam koht, muidu oleksin vist kraavipervele nutma jäänud. 38. punkti ümbruses olev poollage vöpsik ei olnud ka üleliia mönus lonkamise koht, aga noh läbi ma end sealt pressisin. 33-34 oli puhas vaimne treening, sest kahelt poolt jooksis mööda suuri ja väikseid O-söpru. Rrraaassske.

Kaart nats suuremana

Aga mis ma selle päevaku puhul tahtsin mainida on see, et parkla oli küll seal natukene läbimötlemata. Ma täpselt ei saa aru, miks oli vaja start ja finiš viia vaat, et peaaegu köige igavamasse kaardi ossa, sest sealpool on parkimisega üks igavene rist ja viletsus. Kaardi kirdeosas on ju mets palju huvitavam ja sealpool on vist ka parkimisega natukene paremad lood. Vöi ma eksin? Pelgasin natukene seda, et parklast starti peab jube pika maa köndima ja noh pidi ka, aga önneks mitte nii pika maa kui kartnud olin. Nimelt tuli söita keskusesse mööda pölluserva, mis oli juba päeval selline natukene kaheldav/pehmevöitu ja arvestades, et keset päevakut hakkas ka sadama, siis kella 7 aeg sealt ära söites oli juba olukord üsna murettekitav. Nii mönigi auto oli end sinna kinni söitnud ja peamine söitmise valem oligi see, et söida vöimalikult otse ning ära seisma jää, siis äkki önnestub läbida tuldud tee ilma, et keegi peaks appi tulema. Mul önnestus, Avel mitte. Hea, et mul enam seda madalat bemmi pole, sellega oleks ma sinna pöllale jäänudki.

Linnamäe päevakul ei käinud, sest pidin vutti vaatama minema. Eestlased said hispaanlastelt 5:0 kotti, aga no ega sealt olnudki midagi enamat loota. Päikse käes oli vähemalt soe istuda :)