Umbes kaks mu viiest püsilugejast mulle paaril korral meelde tuletanud, et “sa pole ammu midagi oma blogisse kirjutanud”. Nojah, pole jah, aga mis sellel videol viga on, seda ei vöi siis vaadata vöi? :)

Püüan hetkel meenutada, et miks mul see kirjutamispaus sisse jäi, aga töttöelda ei meenugi. Küllap on pöhjuseid mitu, möned esimesed, mis pähe tulevad: suvi, töötus, suvi, mitteköigeparemadajad, suvi ja jah, veelkord suvi. Kui ära unustada see fakt, et sain suvel koondamisteate, siis oli suvi absoluutselt oivaline – palju vaba aega, ilusad ilmad, jalgratas. Näiteks käisin esimest korda rattamatkal ja see oli oluliselt ägedam kui ma arvasin, aga vaatan ehk kirjutan sel teemal eraldi postituse.

Kui vötta töötuks olemist kui suurt puhkust, siis pole sellel olukorral justnagu viga midagi, samas mitu kuud “puhkust” (loe: mittemidagi tegemist) on natuke vaimu nüristav – nüüd vöiks juba tööd teha küll. Tegutsen aktiivselt sel suunal, aga köik vastused on palju aeglasemad tulema kui ma ootan ja loodan. Vöibolla peaksin ka avardama töökuulutuste ringi, aga no kui raamatupidamist ei oska vöi bussijuhilubasid ikka ei oma, siis on teatud töökuulutused vaja kohe körvale heita. Aga ei hullu, ma ei kaota lootust.

Igaljuhul püüan nüüd taas ka siia midagi kirjutada ja ehk ka natuke seda ägedat suve meenutada (jep, ikka see rattamatk).