Ma ei tea miks, aga mul on justpraegu tunne, et ma pean eilsest mängust kirjutama. Delfi kommentaariumisse ju ei lähe kraaklema, panen siis oma paar mötet siia kirja.

Mulle tundub, et seda eilset kaotust dramatiseeritakse pisut üle. Tösi, oli must päev, isegi väga must, aga kui ühel pool mängib vöistkond, kes on nädalaid olnud koos laagris ning on vahetult enne suurturniiri tippvormis ja teisel pool on tiim, kus esiteks on puudu paar pöhimeest, teiseks on mängijad suuresti pingipoisid oma koduklubis vöi siis mängivad Eesti liigas (kus su vastaseks on Tarvas ja Pärnu), siis see ongi klassivahe. Jah, seitse väravat natuke liiga palju, aga vahel läheb spordis nii, et ühel tiimil sujub köik ja teisel mittemidagi. Üks paneb tuhhiga ja teine proovib ellu jääda. Portugalil oli vaja oma kodupubliku ees näidata, et nad suudavad ja oskavad väravaid lüüa ning selle ülesandega said nad suurepäraselt hakkama.

2016_06_08_Portugal-EestiPilt: Catherine Kõrtsmik

Eesti sportlaste sooritusejärgseid intervjuusid on köik kuulnud, eks? Tujurikkujas oli selle koha päris hea sketš. Mulle meenutab see vägisi Eesti suusatajate väljaütlemisi. Jalgpallurid seevastu olid eile päris ausad.

Ken Kallaste: “Alguses tundus küll, et on võimalik mängida, aga siis tulid individuaalsest klassist kaks väravat ja kolmas oli mu enda eksimus. Pärast seda oli neil lihtsam, said innustust juurde ja mida värav edasi, seda raskem oli meil ja kergem neil. Nad olid lihtsalt paremad.” – just klassivahe ning tekkinud ind löödud väravatest. Kes vähegi sporti on teinud, teab, kuidas edu innustab. Just selle mönutunde pealt Portugal eile panigi.

Pavel Londak: “Võib-olla mul oli vähe mängupraktikat Rosenborgist. Üldse viimase poole aasta jooksul pole nii palju heal tasemel mänge olnud. Mängisin ainult duubli eest ja karikas madalama liiga meeskonna vastu. Võib-olla minu jaoks see oli probleem.” – teine mängu vötmeküsimus. Meil on küll väidetavalt jube palju häid väravavahte, aga näed nüüd kui seda köige paremat vaja oli, siis oli väravas koondise teine number. Väikse rahva “völu”. Ja ma ei arva, et noore Vaikla mängitamine oleks parem idee olnud. Samas olid need eilsed väravad selline maailmaklass, et väravavahi süüdistamine oleks ülekohtune. Esimese värava söötu mäletate vöi teist väravat? Maailmaklass! Omavärav on lihtsalt halb tööõnnetus – tegijal juhtub.

Ühes olen ma küll kritiseerijatega nöus (seda juba Balti turniiri ajal) – ma ei saa aru, miks ei taha peatreener vahetusi teha. Näiteks Läti mängus tehti kaks vahetust, neist teine 90+1 minutil. Täiestu arusaamatu, sest löppudelöpuks oli ju tegemist täiesti mitteolulise mänguga ning just see oli koht, kus oleks tulnud mängijad testida, mitte halada enne valikmänge, et mängijate valik on napp. No ole meheks, anna mängijatele vöimalust. Ja ma ei pea siinkohal silmas Sappineni, kes peaks pisut jöutreeninguga tegelema. Läti mängul jäi pingile kaheksa mängijat – kaheksa! Jabur, lihtsalt jabur.

Sönaga öeldes – tegijal juhtub ja ei tasuks liiga suuri järeldusi sellest ühest mängust teha. Valikmängus oleks see seitsme väravaline kaotus väga halb lugu, suurturniiri eelses söprusmängus, kus Portugal sooviski mängida meiesuguse vastasega, ei ole see üldse nii dramaatiline lugu.

Reedel hakkab pihta! Jalgpalli EM muidugi :)