Jöuan vb kunagi nende filmideni, mida ma aasta alguse poole vaatasin, aga panen praegu värskemad emotsioonid kirja.

captainfantasticVaatasine eelmisel nädalal kinokava jube nöutu näoga, et mida ma nüüd vaatama peaks, eksju. Löpuks vaatasin The Magnificent Seveni’t, mis ei olnud üldse halb, aga kavas jäi ka silma Captain Fantastic (imdb, wiki). Pealkirja järgi välistasin selle filmi kohe, sest see tundus mulle mingi superkangelase filmina ja ma ei ole eriti nende fänn. Jube pealiskaudne minust. Reede hommikul aga kuulsin Terevisioonis filmijutu rubriiki ja seal soovitati just seda filmi kindlasti vaadata. Eeemmm… muigugi ma olin selle filmi treilerit varem näinud ja muidugi ma tahtsin seda filmi vaatama minna – aru ma ei saa, kes sellele filmile nii jabura pealkirja pani :)

Igaljuhul, läksin siis eile kinno. Ja teate – ma arvan, et see on üks ägedamaid filme, mida ma sellel aastal näinud olen. See oli ühtlasi naljakas, armas ja kurb. Mina, kes ma kinos väga ei nuta, lahistasin vahepeal ikka täiega ja see ei olnud väga kurb nutt, see film oli lihtsalt nii südamlik.

Ilmselgelt ei hakka ma filmi sisu ümber jutustama, aga need kuus last, kes seal filmis olid, olid nii vahetud, nende emotsioonid olid nii ehedad. Pikk jutt lühidalt – film on isast, kes kasvatab oma kuute last metsas, oma tehtud kuningriigis. Lapsed on väga atleetlikud, väga haritud ning väga vahetud ja ausad. Paraku ei taha seda köike n-ö pärismaailm aktsepteerida ja sellest tuleb natuke jama. Kurb on ka, aga see kurbus on ilus ja siiras. Lugesin kuskilt arvustust, et see film oli natuke liiga macho, aga nomaitea selle arvustuse oli vist kirjutanud mingi padufeminist, sest ma küll sealt midagi väga machot ei leidnud. Pigem vastupidi – see oli vahepeal nii emotsionaalne ja see oli köik nii ilusti välja mängitud. Lihtsalt armas.

Minge kinno, minge kindlasti!