Olen jaanuaris ainult korra kinno jöudnud. Kahju tegelt. Öigupoolest on mul vea parandamiseks aega veel neli päeva. Äkki vötangi midagi ette.

LaLaLand.jpegIgaljuhul käisin löpuks vaatamas 7. Kuldgloobuse võitjat ja 14. Oscarile kandideerivat La La Landi (imdb, wiki). Olin selle filmi treilerit näinud kinos korduvalt ja millegipärast ei tekitanud see kuidagi minus soovi kinno minna. Muusikafilm ei tundunud üleliia ahvatlev ja töttöelda tundus see filmi muusika mulle esialgu kummaline. Ei tea miks, aga tundus. Muusika osas vötan sönad tagasi, sest see teemalaul on lihtsalt ilus ja ka ülejäänud lood on head – tasub kuulamist.

Olen lugenud, et hullult ülistatakse just neid Ryan Goslingu ja Emma Stone laulu- ja tantussteene, aga ma sellega päris ei nöustu. Ma pole suurim Ryan Goslingu fänn ja ma pigem ei oleks teda nii palju tantsimas vaadanud. Ilmselt selle Ryani pärast ma seda filmi väga vaatama ei kippunud ka. Lugesin just, et Ryan Gosling olla filmi tarbeks ära öppinud klaverimängu (vöi noh need palad, mida tal oli  vaja esitada) – tubli poiss ju, nii pühenudnult peabki oma tööd tegema.

Küll aga nöustun sellega, et tegemist on nii teistsuguse filmiga ja ilmselt seetöttu ta neid auhindasid saabki, sest kes julgeb tulla tänapäeval välja filmiga, mis on lihtsalt üks suur kahe inimese unistustest jutustav muusikafilm. Ilus ja siiras. Kedagi ei tapeta, kedagi taga ei aeta, kedagi sajas surmapatus ei süüdistata – igav ju :) Vb ma seetöttu ei plaaninudki seda filmi esiti vaatama minna, aga no kui ikka auhindu kukub muudkui, siis midagi peab filmis olema. Ja oligi. Midagi oli. Vähemalt ei tulnud kinost ära halva tujuga ja teemalugu jäi kummitama. Mul sellest viiest eurost kahju küll ei ole ja peale kauba olen ära näinud filmi, millest ilmselt räägitakse veel pikalt.

Advertisements