Teate neid DVD’de lette, mis supermarketites on? Üldjuhul on seal valikus animafilmid, möned Eesti filmid, paar heal tasemel filmi ning siis suur hulk filme, millest keegi ei ole kunagi midagi kuulnud. Mul on üks tuttav, kellel on kodus tohutu DVD’de valik – no töesti, tohutu. Ta ostab isegi neid filme, millest keegi kunagi midagi kuulnud ei ole.

Ühel kenal kolmapäeval helistas ta mulle ja kutsus külla, et noh see tuleb ja see tuleb, ajame juttu ja vaatame filmi. Heaküll, läksin siis külla. Juttu ajada oli tore, aga film – teate, see film oli kergelt öeldes kummaline.

Tale_of_Tales.jpgTale of Tales (imdb, wiki). Nagu pealkirigi ütleb, siis tegu oli lugude looga. Muinasjuttude muinasjutt. Iseenesest tore idee, aga miks see köik nii jaburalt esindatud pidi olema? Filmis oli kolm lugu, kolmest kuningriigist, igat neist valitses omamoodi veider valitseja – ühes oli kuninganna, kes tahtis väga emaks saada, teises oli kuningas, kes oli üsnagi tiirane (kergelt öeldes) ning kolmandas oli kuningas, kes oli sisse vöetud ilgest olendist. Köik lood hakkasid omasoodu minema – kuninganna jäi rasedaks vägagi veidral moel. Tiirane kuningas tegutses igal rindel ja armus valesse naisesse. Ilgest olendist sisse vöetud kunn kaotas löpuks oma ilge söbra ja ka tütre (kelle ta küll hiljem tagasi sai). Köik tegelased ja lood olid üle vindi keeratult veidrad. Ma ei saa siiamaani aru, miks. Me vaatasime filmi viiekesi ja vahepeal olid köigil suud ammuli, et WTF?  Oleks poole pealt koju ära tulnud, aga see läks nii veidraks kätte ära, et pidin ikka jöuga löpuni vaatama. Halb filmikogemus.

Ma ei oleks ise mittekunagi sellist filmi vaadanud, isegi “annan vöimaluse” möttes mitte, sest miks ma peaks? Mul on liiga palju häid filme vaatamata, patt on oma aega sellisele jamale raisata. Noh, samas jällegi, kui vahepeal ei vaata töelist kräppi, siis ei oskagi ehk häid filme hinnata. Samas siiski, pigem ma ei  vaataks selliseid filme. Üldse. Mittekunagi.

Advertisements