Üks viimase aja parimaid lühifilme, mida ma näinud olen. No tegelikult ma ei vaata eriti lühifilme, aga see ei kahanda kuidagi selle filmi headust. Ja ma ei mötle siinkohal niiväga seda BASE jumpide osa, vaid filmi sönumit ja siirust.

How can you express everything that you want to somebody you love, knowing that if you don’t, that might be the last opportunity that you have?

Ehk lihtustatult – mida sa ütleksid oma parimale söbrale, teades, et see vöib jääda see teie viimaseks vestluseks? See mees seal filmis ütlebki seda köike, mida meist enamus mötleb, aga ilmselt välja ei ülte. Nii aus ja nii siiras.

Advertisements