Vahel on nii, et on jube raske. Mul oli täna see kord. Tahtmist oli jubedalt, aga talumatult raske oli. Ma ei oskagi seda kirjeldada, mis oli raske ja miks oli raske, aga no ei suutnud joosta. Jalad olid nagu talad ja lihtsalt ei suutnud. Ma ei teagi, kas süüdi oli eilne pikem rattasöit vöi siis see, et unustasin täna piisavalt vett juua. Tavalise pooleteise liitri asemel jöin vist ainult pool liitrit. Lubasin endale julgelt jalutamist, poolel teel seisatasin ning lasin pölvikud alla, et sääremarjad natuke liikuda saaks. Tänasega vörreldes, ma möödunud nädalal lausa lendasin :)

2017-06-12_JärveotsaValisin seekord pikema raja, noh, et ikkagi rohkem. Pmst sain juba esimeses punktis aru, et täna ei tule sellest midagi välja. Läbi kannatuste läbisin siiski kogu raja, aga ma ei teagi, miks seda tegelikult vaja oli. Vb oleks olnud targem minna homme Mustamäele päevakule, aga ma olen seal Mustamäe metsas kümneid kordi jooksnud, kuidagi ei kutsu sinna neid ratta-O punkte vötma. Lähen parem rattaga söitma. Hmm, ratta-o?

Rada oli tore vöi noh ma ei tea, kuidas sellele majade vahel tömblemisele hinnangut andma peaks. Huvitav oli vähemalt.

Ma ei anna alla, proovin ikka mönd linna-O päevakut veel, äkki tuleb hea tunne tagasi :)

Advertisements