Mitte, et tavaliselt ei oleks päevak pärast tööpäeva, aga no eilsele päevakule ei ole muud pealkirja panna. Köik oli lihtsalt nii tavaline, aga mitte halvas möttes – köik oli väga tore. 2017-06-15-mannikuVaatasin just kaart ja ja tödesin, et orienteerumine on ikka nii ägä. Lihsalt äga. Isegi kui väga ei jaksa ikka on äge ja isegi kui metsas on unustamatu padrik, ikka on ägä. Natuke aega olen maailma peale pahane, aga kokkuvöttes on ju tore. Noh, siis kui ei lähe mingit tulemust tooma ja saab endale rahulikult lubada ka köndimist. N-ö nautida protsessi. Niisama jooksmist ma väga ei naudi (see tuleneb ka elukohast, sest kaua sa seal Kalamaja tänavatel ikka tiirutada jaksad, metsas on vähemalt iga kord erinev), aga metsas uitamist küll. See muidugi ei tähenda seda, et ma pärast oma tulemusi teistega ei vördleks, ikka vördlen.

Aga eile, eile oli juba tsipa parem kui esmaspäeval, nüüd lihtsalt oli palav ja palavaga on teadupooles törts raskem. Samas ma ei kurda, mulle meeldib – Eestimaa suvi on nii lühike, et naudin iga hetke, mida pakutakse. Rohkem soojasid ilmasid. Rada oli lihtne ja teada-tuntud krossiradadel ekslemine, nagu ikka Männikul umbes viimased 20 aastat :)

Öhtu löpetuseks väike ujumistripp Raku järve/karjääri kroonis päeva. Muide, vesi oli täitsa ujutav. Jahedavöit, aga ujutav.

Advertisements