Mingil põhjusel Hidden Figures (imdb, wiki) Eesti kinolevisse ei jõudnud. Mulle meeldib lugeda filmide kohta arvustusi, et noh mida teised on filmist arvanud, aga kuna inglise keeles hetkel ei viitsi ja eesti keeles pole, siis on natuke kahju :) Leidsin ainult ühe väga veidra postituse:

Teemakeskne, ühekülgne ja sinisilmne ent temaatiliselt oluline film ei hiilga ei visuaalset ega narratiivselt, aga on sellegi poolest toonilt sümpaatne ja terviklik ajaloo rekonstruktsioon. Film on oma sõnumilt humaanne, positiivne ja neutraalne ning filmikeelelt keskpäraselt konservatiivne, mis teeb sellest pisut liiga ambitsioonitu, vaatajasõbraliku, pealiskaudse ja kergesti ununeva teose.

Kui ma otsiks enne filmi vaatamist mingit infot filmi kohta, siis selle postituse läbi lugemise järel küsiks küll ainult, et “oot, misasja?”. Saite midagi teada vöi?’

HiddenFiguresLühidalt öeldes räägib film kolmest mustanahalisest naisest, kes töötasid aastal 1961 NASA’s. Tõestisündinud lugu. Teadupoolest ei olnud 60’ndatel mustanahalistel teab, mis suuri õigusi. Inimõiguste eest võitlus sai alguse viiekümnendatel ja kuuekümnendate alguseks, nagu selles filmis, ei oldud veel väga kaugele jöutud. Film püüabki esile tuua seda, et geeniuseks olemine ei küsi rassi vöi sugu, paraku aga on need kitsaskohad päris hästi välja toodud. Veider tundub tänapäeval möelda, et näiteks tualetid olid eraldi valgetele ja mustadele vöi kohvikann oli eraldi valgetele / mustadele. Valgete koolidesse mustad ei sattunud. Vöi et oli töökohti, mis olid iseenesestmöistetavalt meeste pärusmaa. Seda köike on nii ängistav vaadata. Eriti arvestades, et tolles filmis olid kolm peaosatäitjat geeniused, erakordsed naised. Aga kuna nad olid mustanahalised, siis pidid nad taluma täiesti arusaamatut diskrimineerimist ja hämmastav on see, et see tundus köigile nii loogiline. Ma siiralt loodan, et köikidel nendel ameeriklastel, kes praegu köva häälega inimöigustest räägivad (sh Hollywood) on piinlik. Samas jällegi, miks neil peaks, sest see on ajalugu, mida ju kuidagi muuta ei saa. Tahaks vaid loota, et sellist alandamist ei tule enam tulevikus taluda. Selliseid filme vaadates saad aru, et lähtuda tuleb inimesest, mitte nahavärvist vöi soost vöi mönest muus sättumusest. EKRE poisid – tasub vaadata!

Aga film oli hea, vaadake. Ja ma ei saa ikkagi aru, miks seda Eesti kinolevisse ei toodud. Halb otsus.

Advertisements