2017-05-30_HarkuMäletan küll, ilm oli selline vihmane ja mötlesin tükk aega, kas ma ikka tahan sinna Harku metsa minna. Eriti arvestades nädalavahetuse emotsiooni. Aga nagu kümneid kordi ennegi, tödesin, et ega see kodus niisama passimine parem ei ole – seega ajasin o-riided selga ja läksin metsa. Tegelikult on ikka hea meel, et läksin, sest ausöna oli tunne nagu tutvustaks enda jaoks taas orienteerumist – see orienteerumine ei olegi vastik vösa raiumine, saab ka paremini. Saab joosta, isegi minusugune saab metsas joosta ja kui vaja saab teha ringi valikuid mööda teid. Just see mulle meeldibki.

Tagantjärgi targana peab tõdema, et oleks ju vöinud etapi 5-6 minna ringiga vasakult mööda teed, aga ei mäleta, et mul see idee rajal olles üldse peast läbi oleks käinud. Imelik.

Jep, vaatamata sellele, et tegu oli teisipäevakuga ja et tegu oli Harku metsaga, mida ma tunnen umbes nagu oma kätt, oli ikkagi tore, et läksin. Orienteerumine on tegelikult tore, värskes öhus olek on tore. Kui ainult need teisipäevakute kaardid ka vähe parema kvaliteediga oleks. Pean silmas kaardi värvigammat. Kvaliteetne trükk on ilmselgelt liiga kallis, nagu on kallis ja noortele tasuta osalelmise vöimaldamine.

Advertisements