2018-03-11_Hiiu-JanseniEnne veel kui saalihokinaiskonnal oli esimene poolfinaal EMÜ SK vastu, käisin kiirelt hommikul Hiiul jooksmas. Kohe alguses pusserdasin esimese punktiga ja otsisin seda hoopis vale koha pealt. Önneks jöudsin oma 20’ndasse punkti ja sain sellega ka aru, kus ma olen – selgepilt, suund öigeks ja punktini. Lasin stardis ühel proual enne ära minna, et ei peaks ta’ga koos jooksma, mulle see pundis jooksmine väga ei istu. Plaan oli tore, aga proua tegi esimese punktiga veel rohkem viga kui mina ja see tähendas seda, et üsna raja algusest olime ikka koos. Ajas ikka närvi küll kui ei suuda endast 23 aastat vanemat prouat kuidagi maha raputada. Kusjuures mulle tundus, et ega ta väga ei kippunud mööda minema ka. Isegi kui ta möne punktivahega kuhugi kadus, siis öige pea olime jälle koos. Löpuks sai mul sellest kopp ette ja lasin tal teel 17’ndasse punkti lihtsalt minna, sörkisin pisut rahulikumalt löpuni. Suur oli mu üllatus muidugi, kui ta seal 20-21 punkti juures jälle mööda metsa sihitult ringi silkas. Kasutasin vöimalust ja löpetasin enne. Huh, hea seegi, piinlik oleks olnud kaotada.

Naiskond muide alustas poolfinaalseeriat 4:3 vöiduga.

Advertisements