Juuni saldo: kaks linna-O’d, kolm TON’i + Jukola

6.06 – Kodasoo, TON. N40: 32-52-60-49-48-47-46-62-36-61-50-54-56-100 / 5 km

2019-06-06_Kodasoo

Etapi 32-52 lahendamisega jäin hätta, edasi oli rohkem ellujäämine. +29 on küll väga mönus, aga joosta on nats raske, rohkem nagu tiksumine. Aga ma ei kurda, ausöna!

Ma ei tea kuidas, aga kuidagi on see Kodasoo minust mööda läinud, avastasin selle maastiku möned aastad tagasi ja mu meelest on täieliku pärliga, päris üllatav kohe, et meil siinsamas on kaunis männimets selliste toredate töusunukkidega. Tasub (peaaegu) alati minna.

10.06 – Botaanikaaed, linna-o. Punane ehk pikem rada, 4.6 km / 25 kp

Botaanikaaias tuleb lihtsalt joosta nii kiiresti kui jalad vötavad, kui vötavad :) Esimese punktiga keerasin end kiviktaimlas korralikult krussi, muidu jooksingi nii nagu jaksasin. Merlile kaotasin 8 minutit, mida on ilmselgelt palju nii lühikesel rajal, aga pean vist löpetama selle enda tippsportlastega vördlemise. On nagu on. Pöhiline oli see, et rattasöit päevakule ja tagasi oli väga mönna, noore söbraga mänguväljakul oli ka tore – st kordaläinud esmaspäev.

2019-06-10_Botaanikaaed_1   2019-06-10_Botaanikaaed_2

13.06 – Järvi järved, TON. N40: 34-36-53-46-48-51-43-38-58-56-45-33-55-100 / 5 km.

2019-06-13_J2rvij2rved

Nagu käesoleva aasta päevaku info ütles tabavalt, siis “Maastik on…., mille keskseks pärliks on mandrijää servamoodustised ehk maakeeles vahvad männimetsased reljeefipesad” – jep, need reljeefipesad on Järvi järvede pärlid, eriti siis kui neid kuumaga ronima peab. Siis on muidugi need pärlid peamiselt näol ja irduvad kehast tilkadena :) Teate küll, daamid ju ei higista, daamid pärlendavad. Aga Järvi järvede päevaku teeb alati heaks see järvede osa, st saab kohe pärast päevakut ujuma minna. Kas oli möni päevakuline, kes seda vöimalust ei kasutanud? Palun igale päevakule sellist pesemisvöimalust! :)

17.06 – Tallinna loomaaed, linna-O. Punane rada, 5.1 km / 27 kp

2019-06-17_Loomaaed

Kui oled nädalavahetusel jooksnud Jukolat, siis ei tule lommaaias spurtimisest midagi välja. Pealekauba olin tavalise jooksutossuga, mitte o-sussiga ja kuna suur osa rajast oli seal loomaaia väiksed metsatukas, siis ei tahtnud tallad üldse maaga pidamist saada – ühesönaga paha siga, sada viga. Väntasin koju ära…

27.06 – Koitjärve, TON. N40: 34-56-52-55-39-40-57-38-35-36-37-63-62-33-32-100 / 4.9 km

2019-06-27_Koitjarve

Selle päevaku lugu algab teekonnaga päevakule. Käisime Merliga päeval tema suvekodus Kunda kandis ja kuna waze näitas päevakule söiduks tohutult pikka ringisöitu, siis orienteerujatena mötlesime, et löikame. Plaan oli lausa geniaalne, päriselt ka, sest noh milleks söita suur ring, kui saab ka otse läbi Körvemaa. Kuni Järvi järvedeni oli köik titi-miti, siis aga hakkasid waze ja google mapsi teekonnad erinevaid juhiseid andma. Igaljuhul jöudsime korra pöhimötteliselt sohu ja meie kasutuses olnud sportauto ei olnud selleks üldse ette nähtud. Vötsin siis telefoni kontaktidest ette Maidu ja helistasin, suurema sissejuhatuseta küsisin, et kas see tee ja üks sild, mis teele jääb on ikka autoga ületatavad. Mait, teises otsas kogeles midagi. Tundus kuidagi mittemaittõnissonlik ebakindel vastus, löpetasin igaksjuhuks ruttu köne ära. Selgus, et olin helistanud valele Maidule, ühele bussijuhile, kellega aegajalt naiskonnaga Tartus oleme käinud. Tollele vöis mu köne töesti imelik tunduda :) Igaljuhul helistasin siis ka öigele Maidule, tollele Tõnissonile ja sain teada, et jögi on ületatav, st vajutasime pedaali pöhja ja jöudsime päevakule pmst viimasel minutil. St päriselt viimasel minutil. See aga tähendas seda, et metsas ei olnud enam väga inimesi ja möne keset sönajalgu oleva punkti otsimine oli peaaegu vöimatu ülesande. Alla anda ka nagu ei tahtnud ja nii ma seal metsa siis porisesin omaette. Auto juurde jöudes oli mu ainus soov ruttu koju saada, önneks sai.

Jukolal käisin ka, nagu ikka juunikuus, aga paraku pole mul seda kaarti. Peate uskuma, et oli äge – nagu tavaliselt!