* ära võta kaasa termoskruusi. Tee/kohv jahtub seal nii kaua, et hommikuse pudru körvale kohvi joomine on vöimatu, sest vöib keele ära kõrvetada. Vöta kaasa tavaline vanakooli emailitud plekk-kruus vöi siis vähe moodsam roostevabast terasest kruus.

* ära vöta kaasa kogu matkal vajaminevat sööki. Matkarada läbib mitmeid asustatud kohtasid, kus on pood olemas. Möistlik on hoida endale igaks juhuks ühe päeva varu, aga ülejäänud söögi saab osta jooksvalt.

* ma päris hästi ei saa aru praeguse aja trendist kaasa vötta toidupakke, mis on valmistoidud, millele tuleb vaid kuum vesi peale valada. Mu meelest on need liigkallid, odavam on osta näiteks valmistoiduna pastat või mõnd riisirooga. Keedad vee, lisad makaronid, keedad veel nats ja valmis. Matka päeva lõpus on maitse lihtsalt imeline. Hind ca 1.70 versus Tactical Foods 8-9 eurot. Vöi näiteks puder – kiirpuder 0.50€ versus 7€ – no, tõesti… Kui raha muidugi vägisi tahab end rahakotist välja pressida, siis on raske seda sinna tagasi toppida. Lisaks on neid odavamaid tooteid saada igas külapoes, kallimaid, aga mitte, st on valida, kas tarid kogu matkasöögi korraga kaasa vöi täiendad varusid teel olles.

* vett küsi taludest, seda saab, köik aitavad.

* kui sa just ei naudi ratta käekörval lükkamist, siis ära karda valida matkatee rattatrassi, saab muretumalt sõita.

* lae alla RMK Loodusega koos äpp. Paberkaart on küll tore, aga vihmase ilmaga kaarti ei vaata ja ega see kaari lahti-kokku lappamine tore ei ole ja kaartidel on info pisut aegunud. Äpp on kaasaegse infoga ja GPS’ga saab end kiirelt paika, ka siis kui ei tea, kus sa täpselt oled vöi siis kui tahad rada enda jaoks söidetavamaks teha.

* raja märgistus. Lõuna-Eestis, kus rada on tähistanud „Alar Sikk isiklikult“ (Pähni külastuskeskuse teabejuhi sõnad) on märgistus väga hea – iga puu juurest, kus on RMK valge-rohe-valge märge, on näha järgmine märgistus. Kõik ristmikud on varustatud nooltega – idekas noh. On mõningaid segaseid kohti, aga üldmulje on siiski pigem positiivne. Jöudes, aga Kesk-Eestisse või Põhja-Eestisse, läheb märgistus üha kehvemaks. Koerus vöisid ise arvata, kuhu minema peaks, sama Alaveres või Tuhala/Nabala kandis või Keilas või Vasalemmas jnejne. On kohti, kus rattatee läheb teistmoodi, kui jalgsimatkajatel – paljudes sellistes kohtades on jalgratturid jäetud täiesti ilma tähistuseta. Äpi abiga saab hakkama, aga no tüütu on söita rattaga, kui pead pidevalt seistama ja kontrollima oma asukohta. Lisaks veel ristmikud, millel suunaviit puudub, alles kuskil ca 50-100 meetri pärast on puu peal imepisike silt, mis annab vihje, et siin on matkarada. Rattaga söites ei saa pidevalt igal ristmikul pead keerutada, eriti kui see on allamäge minek. Ma ei teagi täpselt mitut „eramaa“ silti ma lihtsalt ignoreerisin, sest rada läks sinna. Eriti „toredad“ olid need kohad, siis kui puudu seal eramaal puudus igasugune RMK märgistus ja läksid vaid äpi järgi, lootes endamisi, et köik koerad on ikka ketis. Mu meelest vöiks RMK selliste kohtadega midagi ette vötta.

* kui on varianti, siis kasuta võimalust ööbida möne tuttava juures linade vahel vöi siis vähemalt pesemisöimalusega kohas. Kui sa ei ole just andunud telgis ööbimise fänn, siis väsinud keha lööb sulle körge viie, kui saab puhata päris voodis, puhaste linade vahel. Jah, pole nagu päris-päris matk, aga eks küsimus on rohkem selles, kellele ja mida sa soovid töestada

* mina olen eriline jänespüks oma ratta osas, selles möttes, et ma töesti ei soovi, et keegi selle mu’lt ära varastaks, st ilmselt ei soovi seda keegi, aga no ma vist olen pisut paranoiline. St vöta kaasa kahe inimese telk, kuhu mahub ka su ratas – maga oma rattaga! :)