See rada oli tegelikult örienteerumise rada, aga kuna öösel (loe: pimedas) metsa ei jöudnud, siis läksin hoopis päeval. Kaadri küsisin Inksilt, sest ma ju ei teadnud, et see rada muutub hiljem püsirajaks, muidu oleks ise kaardi välja trükkinud. Kui ma muidu üldiselt valin nendel püsiradadel pikema raja, sest noh mul aega on ja metsa tasub ju nautida, kui juba sinna mindud on, aga kuna lund oli hirmus palju ja kiiremad poisid (no ikka väga kiired, st koondislased) olid öösel seda 7.4 km-st rada läbinud 51 minutit, siis loobusin, sest mina oleks seal ilmselt veetnud vähemalt 2 tundi. Arvestades, et ma nelja kilomeetrist rada läbisin 1:10, siis too pikk oleks olnud selgelt liiga suur amps. Ma muidugi tegin ka pilte rajal ja korra tegin ka kilomeetrise körvalepöike, et üks võrdluspilt teha. Mu meelest tuli välja küll.

Metsas muidugi oli maruilus. Lund oli palju, mis andis vöimaluse lummavateks vaadeteks. Orienteerumisega oli nii, et kuna lumme olid öised sportlased trampinud meelivad jooksurajad, siis mööda neid tuligi minna. See muidugi ei takistanud mul ka vigasid tegemast.

Päeva boonus oli see, et isegi päikest sai näha!