auto


Saldo: üks linna-O, neli TON’i

1.08 – Loksa, TON. N40: 31-32-36-33-34-35-56-38-57-50-52-54-48-49 / 5.1 km

Pärast Sloveeniat oli see Loksa mets nagu parkmets – tore oli kohe joosta, kui ei pidanud koguaeg mäkke ronima. Rada tundus ka kuidagi lihtsavöitu :) Samal ajal päevakuga toimus ka TOW, kes startisid ühisstardist. Mul önnestus neist viis minutit enne metsa saada. St eesmärki polnud raske sead – tollest kambast vöiks enne välja saada. Nii ma arvasingi, et läks…. seniks kuniks finišis Inksi istumas nägin. Tunduski kuidagi liiga hea möelda, et ma oleks sellest rivis jooksvast kambast kiirem olnud. Aga kus krt nad mu’st mööda said. Selgus, et etapil 56-38, kus ma endale mitteomaselt otsustasin otse minna, olid TOWlased mööda teed ringi pannud ja üsna ilmselgelt liikusid nad ka kiiremini. Imelik, et ma neid isegi seal rannas luidete vahel ei näinud.

Linnavahele jöudnuna tundsin, et pagan, ma ei näe enam kaarti. Pidin lausa seisma jääma ja prillid eest vötma, et täpselt aru saada, kust vöib minna ja kust mitte. Ega see lugemisprillikandmiseiga kerge ei ole :) Seal muidugi panid päevakulised ka toorelt läbi oliivirohelise…

8.08 – Aegna, TON. N40: 31-48-63-65-64-61-59-56-58-53-54-52-50-44-45-40-37-33- 32-100 / 5.3 km

Kuna Tallinna kesklinnas oli taevas tume-tume sinine, siis oli see päevakule minek veel tunnike enne minekut kahtluse all, sest no üldse ei tahtnud märjaks saada. Muidu, autoga minnes ju vöiks, aga no pärast märga jooksu veel paadiga kodupoole söita ja muud jutud ei tundunud üldse tore perspektiiv. Uurisin-puurisin radaripilti ja küsisin lausa Triinalt, et kuidas Aegnal olud ning otsustasime ikka minna. Hea on, et läksime, sest mingit vihma ei tulnud. Otse vastupidi – ainult päikesepaiste.

Raja kohta sama häid sönu ei saa öelda, kui ilma kohta – tuli taaskord tödeda, et “üle 40’sed naised ei ole imbetsillid“. Tahaks orienteeruda ka, mitte ainult raja körvalt punkte vötta. 20’st punktist olid umbes 13-14 lihtsalt mööda teed jooksmine. Kusjuures tee pealt ei tulnud rohkem eemalduda kui maks 50 meetrit. Ainult fakt, et päevak toimub Aegnal (mis on üliäge) ei päästa halba rada.

Önneks sai öhtul pannkooki ja sauna.

12.08 – Raku, linna-O. Punane rada, 4.7 km / 27 kp

GPS-kella unustasin koju, seega pole mul jagada kaarti oma teekonnaga. Rada vöite vaadata linna-O lehelt. Rajast ei mäleta absoluutselt mittemidagi – süüdistan terve aja sadanud vihma. Önneks polnud vähemalt külm ja pärast sai Spartasse sauna.

22.08 – Paldiski, TON. N40: 58-43-32-33-34-35-64-36-61-45-46-47-48-38-39-40-57-62-60 / 4.6 km

Kui oled ikka pärast välismaal käimist lihtsalt luuslanki lasknud trenni tegemise osa, siis on raske loota, et ühtäkki päevakul mööda linnatänavaid jooks oleks mönus ja kerge – tead, ei ole – raske on. Juba vana indiaanlane teab, et kui terve suve pole jooksutrenni teinud, siis joosta ei jaksa. Töestatud, nii on!

Täiesti geniaalse  vea tegin etapil 61-45. Mingil seletamatul pöhjusel tahtsin enne keeluala vasakule keerata, olgugi, et mul polnud pöhjust ka pärast keeluala vasakule minna. Önneks sain sellest veast üsna kiirelt aru, aga see ei takistanud mul siiski pärast seda keeluala ikkagi vasakule keerata ja täiesti teadmata suunas joosta. Miks ma seda tegin jääb siiani möistatuseks, vahel kohe ei ole igale tegutsemisele loogilist seletust. Vöin end vaid lohutada sellega, et ma ei olnud ainus, kes seal keeluala löunapoolsel alal ringi uitas – ma önneks ei jöudnud seal väga palju kammida, tean mönda kellel see arusaamine vähe kauem aega vöttis. Imelik koht.

29.08 – Vasalemma, TON. N40: 31-33-43-46-48-40-32-36-49-55-60-61-51-53-50-62-100 / 4.8 km

Ma ei viitsi praegu välja otsida oma möödunud aasta Vasalemma kaarti, aga huvitav, kas päevakul olid need punktinumbrid sama halvasti loetavad, kui sellel kaardifailil, mis TON’i lehel väljas on. Kui jaa, siis ma ei saa aru, kuidas seal üldse hoo pealt kaarti sai vaadata? Lisatud hiljem: otsisin kaardi välja, önneks oli päebakukaart ikka loetavam, st kvaliteet ei ole teisipäebaku tasemel. Hea seegi. A üldiselt oli seal Vasalemmas mu meelest teist aastat järjest suht sama rada, ainult et ring oli teistpidi. Ega seal muidugi üleliia valikuid ei olegi, aga no siiski… tahan piriseda, eksju.

Öhtul läksime Nömme-Laagri-Saue auto-O’le, mis on algusaastatel oli pönevam, kui nüüd, aga ikkagi tore. Algusaastatel nimelt tuli natuke punktipiirkonnas vaeva näha, et vastuseid leida, aga nüüd on punktide läbimine natuke liiga lihtsaks läinud. Kusjuures mu meelest on see ka tore, kui vastuse saab välja guugeldada, aga punkti läbimiseks peab ikkagi punkti piirkonnas olema. Selliselt on läbimise edukus ka tiimitöö, mitte ainult see, kes-kui kiiresti julheb söita ja liiklusseadust hea tava piirides ületada. Hea, et ma roolis saan olla, sest tagapingil kaarti lugedes läheks mul raudselt süda pahaks.

Müüsin suvel auto maha, pöhjuseid on erinevaid, aga need ei olegi praegu olulised. Önneks järgnes sellele ka töökohavahetus ja saan nüüd tööl käia ideaalselt rongiga. Elu autota on täitsa OK, pöhimötteliselt saab köik asjad aetud, ainult pisut rohkem aega tuleb varuda. Kuigi tunnistan, et auto annab rohkem vabadust – näiteks läheks nädalavahetusel kuhugi metsa matkama, aga autota on seda siiski raske teha. Samuti on aegajalt vaja käia kuskil kiiresti ära vöi siis väga hilja öhtul, kui bussiga seigelda ei viitsi – vot siis oleks auto väga abiks. Mitte ei oska ainult otsustada, et kas osta mingi vanem punn, mis pöhimötteliselt viib ühest kohast teise vöi siis ikkagi panustada pisut uuemasse. Tehnilisi altminekuid peaks teoorias uuemaga vähem olema, aga kindel ei saa olla.

Kui talve saab veel autota hakkama, siis kevadel peab ikka uuesti autoomanikuks saama. Tehke mulle möni hea pakkumine :)

Ja löppude löpuks tean ma ennast küll, et autot omades valiksin tihtipeale kindlalt pigem mugavuse kui ühistranspordi. Tööl käimiseks vast mitte, aga möned muud käigud küll. Muide, autota elul on üks väga positiivne külg – ma käin päevas palju rohkem jala, kui autot omades. Puhas tervise vöit.

Loto-OMa ei mäletagi täpselt, kuidas ma maikuus selle auto-O avastasin, aga mul on siiralt hea meel, et ma seda tegin, sest auto-O on äge. Möödunud laupäeval toimus Haabersti-Kakumäe-Harku kandis lotoorienteerumine. Kogu point oli selles, et maastikul oli 44 kontrollpunkti, millest 20s on ka SI-jaam, läbima pidi nendest 15 – sellest siis ka nimi ehk loto-O. Tundus pönev, st minek! Vöistkonnas olime esialgu Merliga kahekesti, aga löpuks oli meid autos neli ja väga hea, et oli, sest tööjaotus jagunes niimoodi ideaalselt. Tagumine pink (ehk Marti ja Eli) lugesid kaarti – Marti punktidega kaarti ning Eli Tallinna kaarti Regio atlasest ning Merli vöttis punkte. Ma möttetööga ei tegelenud, ma keerasin vastavalt etteantud juhistele rooli. Ma ei kurda, sest mulle meeldib autoga söita.

2013-10-19_Auto-O_1Pöhimötteliselt oli stardis vaja otsustada, et kummale poole minna, st kas Kakumäele vöi Harkusse. Valisime Kakumäe. Ega muud plaani eriti ei olnudki, tuli lihtsalt järgemööda punne läbi söita ja loota, et joppab.  Mu meelest joppas täitsa normaalselt. Punkt 44 jäi küll vötmata, sest hämarduvas metsas ei olnud seda lihtsalt näha, aga tühja kah, see oli alles algus.  Punkti 33 juures kulutasime liialt aega – köigepealt oli tee ja punkti vahel tohutu rohelist värvi kraav, millest ülehüppamine oli möeldamatu (st punn jäi vötmata) ja ka punktist väljasöit oli raskendatud, sest tee ei olnud üleliia söidetav, vähemalt minu masinaga mitte. Keerasime otsa ringi ja tulime tuldud teed tagasi – ajakulu ca 12-13 minutit. Tee peale jäävatest punktidest jäi vötmata ka punkt nr 46, ikka nende teeolude pärast. Nr 40 otsisime 7 minutit liiga kaua, aga kui end kuidagi välja vabandada, siis kaart oli pisut ebatäpne ja orienteerujatena lähtume me ikkagi kaardist. Mitte, et me kedagi süüdistaks, oma viga – oleks varem telefonist GPS kaardi vaadanud, oleks varem viga taibanud. Well – järgmine kord olema targemad.

2013-10-19_Auto-O_2Löpetasime ajaga 2:25:25 ja 13. kohaga. Kuidas esimesed selle raja 1:37’ga läbisid, kuulub müstika valdkonda. OK ca 2 tunniga on möeldav, aga 1:37, st 50 minutit meist kiiremini. Kuidas? Üks asi millega me muidugi minuteid kaotasime oli see, et käisime igas punktis (ka nendes kus ei olnud SI-jaama) kontrollimas, et mis täht punktitähisena puu külge rippuma pandud on. Ah, et miks? Sest korraldaja oli pannud vajaliku varustuse nimekirja pliiatsi, paberi, taskulambi ja sportliku riietuse. Paberina sai kasutada kaardi teist külge, taskulambi olin taibanud kaasa vötta, meil muid riietusi kui sportlik riietus ei olegi (st see mure oli lahendatud) ja ka pastaka olin kiiruga kodunt kaasa haaranud. Eeldasime, et seda läheb ka KINDLASTI vaja. Näiteks maikuus toimunud auto-O’s pidi lahendama sudokut ning punktides olevaid vastuseid kirja panema. Seekord aga ei olnud pliiatsit tegelikult vaja, sest ka neid tähti SI-jaamata punktides ei olnud vaja kirja panna. Miks üldse punktides siis need tähed olid, jääb mulle siiani arusamatuks, miks ei vöinud seal lihtsalt valge lapakas olla? Xdreami kogemus ütleb, et etteantud juhendit tuleb täita, sest vastasel juhul oled rajal ühel hetkel väga täbaras olukorras. Sönaga öeldes – kaotasime nende tähtede kontrollimisega mönevörra aega, mitte küll oluliselt, aga siiski. Küsisime korraldajalt löpus, et miks meil seda pliiatsit ilmtingimata vaja oli, vastuseks saime, et äkki tahtsite punkte kaardil läbi kriipsutada vöimidagi. No töesti…

2013-10-19_burksMaikuu auo-O oli ägedam, siis pidi lisaks gaasivajutamisele ka möttetööd tegema, seekord nii hästi ei läinud. Kuid siiski, vaatamata sellele oli väga äge ja kui aega on, siis läheme möni teinekord jälle.

Et öigustada öige autofanaatiku staatust, siis vötsime öhtu löpuks velje körval sisse ossiküki ja nosisime burksi, sest sport (isegi kui see on autos istumine) teeb köhu tühjaks :)

…jep, käisime Eliga (ja poolel teel liitunud Merliga) reedel sellisel vinge nimetusega üritusel. Ja oli ootamatult äge.

tudengipaevade_auto_o

Jutt lihtne. Stardis anti köigile kaart, kus peal oli 40 punkti, läbida vöis vabas järjekorras, igas punktis lahendus küsimustele, milledega leht ka stardis laiali jagati.  Lisaks anti veel tee peale kaasa üks sudoku ning ka neli stereopilti, kus väidetavalt olid mingid numbrid kirjas. Ma neid stereopilte isegi ei proovinud vaadata, sest ma ei oska neis midagi näha. Mu meelest on see üks sigri-migri köik. Sudokost pääsesin ka, sest keegi pidi ju kaardi jälgimise ning autojuhtimisega ka tegelema. Lisaks veel mingi loogikaülesanne, mida lahendas ka Eli ja tundub, et öigesti lahendas. Ah-jaa, kaardi puhul oli eriline see, et osad puntkipiirkonnad olid kas peegelpildis vöi siis lihtsalt pööratud, nendest läbinärimine vöttis nats aega, aga ega need midagi ületamatut polnud. Huvitav on see, et nii mönigi orienteerumisega mitte sinasöber olev tuttav, kellele oma reedeöhtusest seiklusest pajatanud olen, on küsinud, et kas kasutasite GPS’i ka – noh, et teada kuhu minna. Mis GPS? Meil oli ju kaart! :)

2013-05-10 Auto-O_1Lisaks anti köigile stardis külge ka GPS seade, millega vöistlejatel silm peal hoiti, et kiirust ei ületaks. Tollesama GPS’i järelvaatamisel tundub, et oleme stardist köige kiiremini punuma pannud, aga noh mis seal ikka tühja passida. Ülejäänud oli juba tore orienteerumise ning autosöidu rööm. Pöhiline vaev oligi selles, punktikohas öige vastus esitatud küsimusele leida. Möne küsimuse puhul ei saa ma siiamaani aru, mismoodi ma oleks pidanud punktis tolle vastuse peale tulema. Näiteks oled Tönismäel TTÜ Tallinna Kolledži juures veetorni ees ja loed küsimust “Veetorni ees Nõmmega seotud koht?” ja no ei mötle välja, kuidagi ei mötle. Hiljem saad teada vastuse, mis on “Seikluspark”. Hmm…. ma ei saa siiamaani aru kuidas too veetorni esine ning seikluspark omavahel seaotud on. Vöi oled aadressil Magasini 20 ja küsimus on “Mis asus siin kuni 60-date lõpuni?”, taaskord ei mingit vihjet, lihtsalt majad ning tänavanurk. Vastus igaljuhul on “Juudikalmistu”. Wikipedia muide jagab hoopis teistsugust infot.

No igaljuhul ega polegi vahet, sest löppude löpuks oli ju pönev. Tallinna tänavaid ma tunnen ning autosöit on tore, tuli vaid leida täpne koht ning lahendus esitatud küsimusele.

2013-05-10 Auto-O_2Kohe alguses jätsime ühe punkti teadlikult vahele ning ühe unustas Eli vöistlustuhinas ära ja seitse punkti jäi vötmata ajapuudusel. Paaris läbitud punktis lisaks eelmainitutele panime vale lahenduse. Muidu bueno! Eriti heaks läks siis kui vötsime pardale ka Merli, sest kolm pead on ikka kolm pead, st üks (st mina) söitsin autoga, üks (Eli) lahendas ülesandeid ja üks (Merli) luges kaarti ning vöttis punkte. Ideaalne!

Ausalt, me ei vöistelnud vist kordagi vöi vähemalt ei möelnud ma küll sellele, et kuidas meil läheb vöi et kus me löpuprotokollis asetseda vöiks. Esimesel korral piisas ka lihtsalt kulgemisest. Suur oli mu üllatus, kui öösel koju jöudes tulemusi vaadates selgus, et olime saavutanud kolmanda koha! Ilmselt on tegemist alagaja önnega :)

Teadmata löpptulemust premeerisime end Staabis burksiga. Eli tegi välja :)

Homme muide toimub Retro Night Race 12, lubatakse, et “osa rada on orienteerumiskaartidel ja seal on vaja osavat kaardilugemist.” – tahaks minna, aga kaaslasi napib. Korraldaja kutsub osalema ka rattureid, ei teagi kas vötta väljakutse vastu vöi ei. Iseenesest ei tohiks ju 3.5 tunniga 40-50 km’i väga suur probleem olla.

Jöulutervitused väikevennale :)

Ausalt, ma ei taha olla see osa eestlastest, kes iga idioodi kallal iriseb, köik jobud lihtsalt ei vääri tähelepanu. Samas jällegi, kui neile idikatele aeg-ajalt meelde ei tuleta, kui jobud nad on, siis nad ehk ei saagi aru, et nad midagi valesti teevad. Mul oli eile “au” ühe idioodiga kohtuda, st ma ei kohtunud ta’ga isiklikult, aga sain tunda ta absoluutselt teistest mittelugupidavat käitumist.

Tulin öhtul autoga trennist ja kuivörd eile oli pool päeva sadanud lund ning seejärel vihma, siis oli garaažiesine üsna lumepudrune. Tundsin natukene muretki, et kuidas mul garaaži önnestub söita, sest nendest lumepudrustest rööbastest läbi söitmine mingi eriliselt mönus tegevus ei ole. Veel “toredamaks” läks aga olukord siis, kui garaaži ette söites avastasin, et keegi geenius oli oma auto mu garaažiukse ette parkinud. Kuna körvalboksides on nö isehakanud autoremonditöökojad, siis on seda ennegi ette tulnud – pean siis paar-kolm garaaži läbi käima ja paluma autot liigutada. Seekord aga nii kergelt ei läinud – kedagi polnud “kodus”. Hmm…. Köne numbrile 110, lubati omanikuga ühendust vötta ja paluda tal auto ära ajada. Lootsin omaniku möistvale suhtumisele ning sellele, et tal ei ole väga pikk maa tulla. Lükkasin lund. Ca 25 minutit hiljem sain köne politseist – autol on kasutajaks märgitud 3 inimest ja neil köigil on umbes 3-4 telefoninumbrit, mitteükski könele vastanu ei tunnista autot omaks, nad on väidetavalt selle juba maha müünud. Mulle jääb selgusetuks, et mis andmed siis ARK’s on  vöi olid need omanikud/kasutajad lihtsalt nii jobud ja ülbikud, et ei viitsinud autot ära ajama tulla. Preili politseist tundis huvi, et kas peab hakkama tegelema auto äravedamisega vöi siis saan ma ikkagi kuidagi hakkama. Kuivörd mu elu sellest olukorrast seisma ei jäänud, siis ei hakanud ka politseile tüli tegema. Politsei soovitas mul neile vähemalt kiri klaasipuhastaja vahele jätta. Nii tegingi, kuigi ma kahtlen kas seda idiooti see kiri üldse huvitab.

Ma ei saa aru, mis sellel autoomanikul viga on, kui ta jätab oma masina rahumeeli niimoodi vööra garaaži ette nii, et mu sissesöit on pea vöimatu. Pmst ma sain oma auto siiski garaaži, aga krt miks ma peaksin hullu moodi vaeva nägema, et oma garaaži söita. Tegelikult ma isegi aiman, miks see auto just mu boksi ette oli jäetud, aga see ei vabanda kuidagi tolle autoomaniku idiootsust. Nimelt olen ma oma garaažiesise korralikult lumest puhtaks lükanud ja lumepudru minu garaaži ees on tunduvalt tagasihoidlikum, kui körvalbokside ees, aga mu meelest see ei vabanda ikkagi välja idiootkäitumist.

Mönele ei ole ikka üldse antud…

ps täna kell 12:30 on see auto endiselt veel garaaži ees

…miks peaks keegi tahtma oma autot NII koledaks teha?

Jöudsin löpuks omadega nii kaugele, et valisin endale uue neljarattalise söbra. Loomulikult pole ta pooltki nii äge kui mu bemm oli (ertiti, ma röhutan eriti, see sisemus), aga kärab küll :) Üleüldse mulle meeldib bemm, kolmesed on peaaegu köik ilusad, aga paraku on tegemist umbes nagu Nike jooksusussidega, millele poole hinnast annab nimi, kuigi eks tolle nimega kaasas käib ka terve ports kvaliteeti. Hakkan vist vanaks jääma, sest möistuse hääl vöitis südame hääle :) Nöme asi see möistus.

Päris liiklushuligaan kohe esimesel päeval olla ei tahaks ja seetöttu läksin liikluskinldustust vormistama. Ma teadsin, et mu riskikoefitsent peaks muutuma kuskil aprillis, sest ühe paari aasta taguse sündmuse töttu oli nii läinud. Läksin siis If kindlustusse ja küsisin teenindajalt, et kas ta saab vaadata, millal mul see koefitsent muutub. Too teenindaja oli mönda aega püsti hädas, sest kui ta tegi uut kindlustustlepingut, siis näitas koefitsendiks 0.72, aga kui vaatas süsteemist mu nime taga olevat koefitsenti, siis oli see 0.94 (vöi oli see 0.74 ja 0.92 – mitte ei mäleta). Vahepeal tegelesid mu koefitsendiprobleemiga lausa kaks teenindajat. Selgus, et tollel teisel, kelle poole ma tegelikult ei pöördunud, oli mingi vanem süsteem ja tema nägi küll, millal mu koefitsent muutub – uuris ja puuris nats aega ning ütles, et “Jah, see muutub teil 16. aprillil”, siis oli ruumis hetk vaikust, kui me köik kolmekesti ühtäkki avastasime, et see on ju homme :) Kuivörd aastase kindlustuse summa vahe oli ca 400-450 krooni, siis olin valmis öhtul autoga mitte söitma :) Mönikord kohe veab, sest ilmselgelt on see ju hea, et ma ei pidanud ca nädala vörra olema autota autoomanik.

Nüüd pean rehvid kuumaks ajama :)

Aston Martin on ikka paganama ilus auto. Ausalt noh. Ilus noh. Mul on see viga juba ammusest ajast…. :) Andke mulle andeks.

FOTOD: Kas Aston Martinit annab veelgi kaunimaks muuta? Jah!

Olgugi, et mu isiklik lemmik oli Rapunzel, siis pole hullu too vöidulaul (juutjuubi video) oli ka päris tore vöi öigemini oli see solist tore. Ma polnd seda lugu enne vist eriti kuulnudki, aga reede öhtul jäi too lugu just solisti veidra, aga väga pingevaba käitumisega laval. Peaasi, et Eesti seda pulli seal Norras ei vöidaks, sest Eesti riik ei kannataks seda välja, euroga või eurota. Rapunzliga oleks vähemalt see mittevõit kindel olnud, sest korra on ju Epliku lugu Eurovisioonil käinud ja tulemus polnud teab mis meeldejääv… Maailm ei möista suuri kunstnikke :)

Muide miks toda reedeöhtust ei tohi nimetada Eurovisiooni Eesti (eel)vooruks? Meedi vahendusel on silma jäänud, et Purga ja ülejäänud ERR kollektiiv hakkavad kohe pahandama kui seda konkurssi tema öige nimetusega nimetada. Millegipärast hakkavad nad (ikka see Purga ja co) alati õigustama, et nemad valivad lihtsalt Eesti Laulu, Eurovisiooniga pole siin mingit pistmist vöi siis kui on, siis vaid nii palju, et vöidulaul esindab Eestit Eurovisioonil. D’OH – nojahnoh, seda ma ju öelda tahangi.

*****

Eile hommikul mötlesin, et mis see nohu siis ikka ära ei ole, spinningu trenni peaks ju küll ära kannatama. Kannatasingi – söna otseses möttes. Mul pole spinningus ammu nii raske olnud. Peep muidugi tegi ka 1:15 asemel 1:30, aga vahetpole, sest ma kannatasin juba alates 40’ndast minutist. Loo moraal on see, et pooltöbise koht ei ole trennis vaid kodus teed joomas.

Nats teeb mind murelikuks see, et alates aprillist kaovad Sparta tunniplaanist SpinUpHill ja Marathon Spin, sest noh siis saab kohe vähem head trenni. Eeldatakse vist, et siis peaks hakkama saama öues rattaga söitmas hakata, aga vöib üsna kindel olla, et enne aprilli keskpaika/löppu öue rattaga ei saa. Mitte, et mulle see meeldiks. Jääb vaid loota spordiklubi juhtkonnale möistvale suhtumisele ja reageeritakse vastavalt ilmastikuoludele ehk, et lastakse sisetingimustes ratast edasi söita ja spinning on lähim, mida valida on.

*****

Lehtedes kirjutati ükspäev, et Tallinna randadesse on kogunenud suurem hulk luiki. Kuivörd Stroomi rannas pole ma neid kohanud, siis läksin eile Piritale. Mitte sinna Russalka juurde Piritale vaid Miiduranna kai juurde Piritale ja teate, luiki oli töesti palju. Osad neid nokkisid toitu, mida inimesed neile viinud olid. Osad magasid (vist), osad olid lihtsalt niisama vöi noh mida need loomad/linnud ikka teevad eksju. Inimesed peamiselt kas pildistasid vöi toitsid, kuigi seda viimast ornitoloogid pigem ei soovita teha. Nägin äratulles üht ema ja poega, kes suundusid mereranda käes suur kott saia – mul oli hirmus tahtmine neile öelda, et lindude söötmist ei soovitata eriti teha, aga kes olen mina keelama… Proovisin neid luiki ka pildistada, möni pilt tuli vöibolla välja ka – proovimise möttes oli täitsa huvitav (pildid). Üks oli küll kindel – mere ääres on jube külm tuul. Ilmselgelt polnud too mereranda ronimine parim nohuravi, aga inimene on ju rumal :)

*****

Tänase päeva pärlid olid naabergaraažipoisid, kes jätsid oma mittekäivituva auto lihtsalt lahtiste (ma mötlen lukustamata) ustega meie garaaži ette. Ei teagi, mida nad täpselt mötlesid ja kas nad üldse mötlesid, aga meie garaaži sissesöit oli lukus, mis lukus. Hakkasin juba garaaži juurest lahkuma, kui nägin poisse tulemas. Küsisin, siis et mis neil öige peas liikus, nad nagu ei osanudki midagi eriti öelda – tödesid ainult, et auto ei läinud käima ja lund on nii palju, et polnud oma masinat kuhugi panna. Tublid poisid! …sest kui kuhugi pole lume rohkuse töttu autot panna, siis on köige loogilisem panna oma masin naabergaraaži sissesöidu ette. Kui ise ei saa, siis ei saa ka teised. Hoopis keeruline oleks olnud vötta kätte labidas ja natuke enda garaaži ees lund kühveldada, et siis oma autologu OMA ukse ette parkida. Mönele pole ikka antud :)

*****

Ja noh nädalavahetuse löpp oli lihtsalt “oivaline”. On olnud aegu, kui ma olen sellise lumesaju, mida täna ilmataadil pakkuda oli, üle väga önnelik. Neid aegu on olnud lausa sellel talvelgi, aga tundub, et ilmataat tahab end rehabiliteerida ning kostitab meid sel talvel köikidel eelmistel talvedel mahasadamata lumega. Keegi vöiks sellele ilmavanale teada anda, et liigagarus on ogarus. Isegi suurimad talvefännid (nagu näiteks Berit) hakkavad juba nina kirtsutama selle lumekoguse peale. Iga krdima nädal sajab lund natukene juurde. Tänaöhtune oli ikka liig, mis liig. Kohev paks lumi käib jöuludega komplekti, mitte 14. märtsiga. Miks, oh miks…

Järgmine lehekülg »