film


Mötlesin, et panen vahepeal kirja ka oma kinoelamusi, sest noh ega ma koguaeg ka päevakutel ei käi.

sangaridTegelikult oli see juba märtsikuus, kui Sangareid vaatasin – ma ei teagi, kas ma suudan hetkel midagi adekvaatset meenutada :) Film, oli tore – tempo säilis ja haigutama ei ajanud, vähemalt ma ei mäleta, et oleksin kino ajal kella vaadanud. Järelikult polnud igav.

Tundus, et enamaltjaolt oli ka üsna autentne, kuigi ühe vea leidsin ikka. Aitäh Katile :) Too hetk, kui poisid paadiga Soome poole ajama panid, siis kasutasid nad ka kompassi ja korraks käib kaadrist läbi pöidlakompass. Kuivörd esimest pöidlakompassi esitles Suunto 1983 aastal ja Alex Lepajõe (kelle loo järgi see film siiski ilmselgelt tehtud on) läks paadiga merele 1984, siis kahtlen sügavalt, et nendel poistel pöidlakompass kasutuses oli. Kuigi mine tea, äkki Viru ärikad olidki lihtsalt nii tegijad, et neil oli köige uuem kaup kohe olemas. Samas kompass ei tundu eriti laietarbekaup, nagu teksad, ketsid, nätsud ja kilekotid olevat. Selline väike seik siis… Muidu olid soengud ausad ja riided eriti coolid.

Vaadake ikka Eesti filme!

ps kui keegi satub nüüd guugeldades siia ja loodab teada saada midagi head vöi uut Sangarite kohta, siis palju önne – sa ei saanud mittemidagi teada. Ma arvan, et see on mu halvim filmiteemaline postitus üldse :)

Mulle meeldib minna filme vaatama nii, et ma väga filmiarvustusi ei loe, sest tihtipeale on nendes filmi kohta liiga palju kirjas ning see vöib filmielamuse ära rikkuda vöi siis tekitab see filmi osas liiga suuri ootusi. Üldjuhul olen siiski treilerit näinud, kuid mitte jackiealati. Nii läksingi mitu head aega tagasi vaatama Jackiet (imbd, wiki). Pean tunnistama, et natukene oli see viga, lootsin millegipärast, et film on Jackie Kennedy elust ning tema saamisest USA esileediks. Eksisin. Lugu oli hoopis vastupidine – lugu oli selles, kuidas Jackie ei olnud enam üks hetk esileedi. Einoh, mis seal ikka, mulle sobis ka see, aga siiski olin nagu isegi natukene pettunud. Samas jällegi, film oli väga hea, Natalie Portman oli ikka väga-väga hea. Kuigi pean tunnistama, et kinost väljudes oli selline ängistav tunne, sest see köik oli nii valus ja vastik.

Kes meist ei teaks, kuidas John F. Kennedy mõrvati. Arvan, et see on üks kuulsamaid mõrvalugusid maailmas, kui nii võib öelda. Selles filmis on aga sündumused Jackie silmade läbi, täpsemalt see kõik, mis juhtus atendaadi ning matuste vahel. Wikipedia ütleb nii “The film’s script, written by Noah Oppenheim, was originally conceived as an HBO miniseries, covering the “four days between John F. Kennedy’s assassination and his burial, showing Jackie at both her most vulnerable and her most graceful”“. Ma pole viitsinud uurida, et miks see film tehti. Mis selle möte täpsemalt olema peaks. Imelik film, aga samas väga hea.

Signe Kivi vestlus Ringvaates tolle film teemal on päris hea. Tasub vaatamist ja samuti tasub vaatamist ka film. Dialoogid on head ja nagu öeldud, siis Natalie Portman on väga hea, kogu see leinava abikaasa äng ning samas ka organiseeritus on toodud ekraanile ikka väga hästi. Vaadake!

Üks viimase aja parimaid lühifilme, mida ma näinud olen. No tegelikult ma ei vaata eriti lühifilme, aga see ei kahanda kuidagi selle filmi headust. Ja ma ei mötle siinkohal niiväga seda BASE jumpide osa, vaid filmi sönumit ja siirust.

How can you express everything that you want to somebody you love, knowing that if you don’t, that might be the last opportunity that you have?

Ehk lihtustatult – mida sa ütleksid oma parimale söbrale, teades, et see vöib jääda see teie viimaseks vestluseks? See mees seal filmis ütlebki seda köike, mida meist enamus mötleb, aga ilmselt välja ei ülte. Nii aus ja nii siiras.

Ma ei väsi kordamast, et oi kuidas mulle meeldivad filmid “based on true story” ehk film on tehtud päriselt juhtunud sündmuste ainetel ja seda see Lion (wiki, imdb) kahtlemata on. Lugu poisist, kes satub viie aastaselt kodunt ca 1500 km’i kaugusele, ihuüksi, oskatamata kohalikku keelt ja teadmata, kust ta ise täpselt pärit on ning kuidas ta 25 aastat hiljem lionhakkab oma päris ema (vahepeal ta lapsendati) otsima. Lihtne ja selge lugu, aga nii hästi esitletud, et hing jäi kinni. Film oli pigem kurb, kuigi n-ö önneliku löpuga, aga siiski valitsev emotsioon oli ikkagi kurb. Ma ei oskagi öelda, mis see köige kurvem oli, kas see, kuidas ta üksi mööda Kalkuta tänavaid uitas vöi see kuidas ilmselgelt ülerahvastatud lastekodus lapsed öösel mingit lastelaulu laulma hakkasid vöi siis see kui peategelane löpuks oma emaga kokku sai. Ma töesti ei tea, tean, et see köik oli nii kurb, aga samas mitte selliselt kurb, et tuled kinost ära valutava südamega, sest löpp oli ikkagi önnelik.

Tabasin end kinos korduvalt möttelt, et “oot, see köik on ju päriselt juhtunud, kuidas see vöimalik on”. Tösijutt, kuidas see vöimalik on on?

Täiskasvanud Sarood (peategelane) mänginud Dav Patel kandideeris ka Oscarile, kuigi kui sellest filmist oleks väga pidanud keegi Oscarile kandideerima, siis mu meelest oleks selleks vöinud olla see väike India poiss, kes mängis 5-aastast Sarood. Ma nüüd ei teagi, kuidas seda öelda, aga ta oli lihtsalt nunnu :) Dav Patel oli löpuks pisut hulluks läinud eneseotsija ja maitea mulle see ei meeldinud. Aga noh mida mina ka filmikunstist tean.

Teate, vaadake kindlasti seda filmi. Juba ainult fakt, et selline lugu on päriselt juhtunud, väärib vaatamist. Kindlasti väärib!

Teate neid DVD’de lette, mis supermarketites on? Üldjuhul on seal valikus animafilmid, möned Eesti filmid, paar heal tasemel filmi ning siis suur hulk filme, millest keegi ei ole kunagi midagi kuulnud. Mul on üks tuttav, kellel on kodus tohutu DVD’de valik – no töesti, tohutu. Ta ostab isegi neid filme, millest keegi kunagi midagi kuulnud ei ole.

Ühel kenal kolmapäeval helistas ta mulle ja kutsus külla, et noh see tuleb ja see tuleb, ajame juttu ja vaatame filmi. Heaküll, läksin siis külla. Juttu ajada oli tore, aga film – teate, see film oli kergelt öeldes kummaline.

Tale_of_Tales.jpgTale of Tales (imdb, wiki). Nagu pealkirigi ütleb, siis tegu oli lugude looga. Muinasjuttude muinasjutt. Iseenesest tore idee, aga miks see köik nii jaburalt esindatud pidi olema? Filmis oli kolm lugu, kolmest kuningriigist, igat neist valitses omamoodi veider valitseja – ühes oli kuninganna, kes tahtis väga emaks saada, teises oli kuningas, kes oli üsnagi tiirane (kergelt öeldes) ning kolmandas oli kuningas, kes oli sisse vöetud ilgest olendist. Köik lood hakkasid omasoodu minema – kuninganna jäi rasedaks vägagi veidral moel. Tiirane kuningas tegutses igal rindel ja armus valesse naisesse. Ilgest olendist sisse vöetud kunn kaotas löpuks oma ilge söbra ja ka tütre (kelle ta küll hiljem tagasi sai). Köik tegelased ja lood olid üle vindi keeratult veidrad. Ma ei saa siiamaani aru, miks. Me vaatasime filmi viiekesi ja vahepeal olid köigil suud ammuli, et WTF?  Oleks poole pealt koju ära tulnud, aga see läks nii veidraks kätte ära, et pidin ikka jöuga löpuni vaatama. Halb filmikogemus.

Ma ei oleks ise mittekunagi sellist filmi vaadanud, isegi “annan vöimaluse” möttes mitte, sest miks ma peaks? Mul on liiga palju häid filme vaatamata, patt on oma aega sellisele jamale raisata. Noh, samas jällegi, kui vahepeal ei vaata töelist kräppi, siis ei oskagi ehk häid filme hinnata. Samas siiski, pigem ma ei  vaataks selliseid filme. Üldse. Mittekunagi.

arrivalMa ei läheks sedasorti filmi kunagi kinno vaatama, no öigupoolest ei käinud ma ka seda filmi kinos vaatamas, vaid vaatasin siis kui kodus haige olin. Ma lihtsalt ei vaata ulmekaid, öudukaid, fantaasiafilme ja maailmalöpufilme – ma ei suuda end kuidagi nendega seostada ja seetöttu jätan ma need pigem vaatamata. Jep, ega mingi politseimäruliga mul ka midagi suurt ühist ei ole, aga vähemalt toimuvad tegevused pärismaailmas. Mitte, et ma ei usuks, et kuskil mujal kui meie planeedil vöiks ka elu olla, ilmselt pigem ongi, aga filmid UFO’dest on nii mitteusutavad. Täielik fantaasiamaailm. Mulle ei meeldi.

Aga see Arrival (imdb, wiki) – kuna tegu on parima filmi kandidaadiga Oscarite jagamisel, siis mötlesin, et annan tollele filmile vöimaluse. Ma ei pidanud pettuma, oma valikutes muidugi, sest minumeelest oli igava filmiga. Ei, igav pole öige söna – see oli lihtsalt selline meh… Mul ei olnud kordagi pönev, pidin löpplahenduse jaoks lugema imdb.com trivia rubriiki. Minumeelest ei saa me ikkagi nende tulnukate keelest sotti ja keelest arusaamine oligi nagu selle filmi point. No maitea, tulnukatefilmie ei ole ikka minu jaoks. Kui teile need meeldivad, siis vaadake, sest millegipärast seda filmi kiidetakse. Olengi lugenud ainult kiitvaid arvustusi.

Meh…

Kui oled kodus haige, siis ei olegi nagu muud teha kui vaadata seriaale või siis filme. Veel parem oleks muidugi lugeda raamatuid, aga ausalt ma isegi ei teeskle, et olen raamatute lugeja. Pigem ikka ei ole. Vöiks küll, aga no mis sa teed, film vöi seriaal tundub palju lihtsam ja ilmselgelt lähen ma lihtsama vastupanu teed.

sullyPlaanisin tegelikult seda Sully’t (imdb, wiki) vaatama minna juba septembris kinno, aga no läks nii, et ei jöudnud. Kuna nüüd oli mul töesti seriaalidest kopp ees ja ühtki Oscari filmi käepärast ei olnud, siis läkski loosi see Sully. Kuigi-kuigi, ka Sully kandideerib Oscarile. Kategooriaks on “best sound editing” – pole ekspert, jätan kommenteerimata (sest filminduses olen ma ju tohutu ekspert!).

Kui filmi lavastaja on Clint Eastwood ning peaosas on Tom Hanks, siis pean tunnistama, et see paneb filmile möningased ootused. Vöibolla liiga körged. Samas jällegi lugu, mis filmis juhtub on ju teada, minule isiklikult ei olnud teada see uurimine, mis ongi tegelikult filmi sisu, aga sellegipoolest ei ole selles filmis tegelikult midagi erakordset. Jep, tore lugu, aga mul ei ole kahju, et ma seda kinos vaatamas ei käinud. Kino poleks filmile mittemidagi juurde andnud.

Mönede näitlejatega juhtub nii, et neile jääb üks roll külge ja sellest lahti saada on ikka pagana raske. Tom Hanksil on minu jaoks selleks rolliks Forrest Gump – Hanks on Forrest ja selleks ta ka jääb. Lennukipiloodina ei olnud ta üleliia usutav. Usutav ei olnud ka see, et kogu see lennukitäis rahvast (155 inimest vist) püsis terve aja nii rahulik – alates sellest kui Hanksi Tom neile ütles, et “olge valmis kokkupörkeks” kuni selleni, mil nad jöest päästeti. On raske uskuda, et inimesed paanikaolukorras nii rahulikuks jääksid. Jep, igasugune rabelemine oleks olnud möttetu, aga kes on surmahirmus rahulik?

Kui teil töesti ei ole midagi teha ja olete kodus haige, nagu mina olin, siis vaadake, aga muidu maitea – noh käis kah. Vb muidugi ameeriklastele meeldib see sangarlikkus rohkem – et ikkagi NY parimad (NY’s finest) ja lennuk ei lennanudki majja ja köik löppes önnelikult. Aga no ikkagi…

Mul on üks tuttav, kes öpib lennujuhiks – talle soovitasin küll vaadata.

Järgmine lehekülg »