jalgpall


Möödunud nädalal andis Wayne Rooney teada, et Inglismaa koondist ta enam ei esinda. Kahju, aga no mis sa teed, kui noored täkud peale tulevad. Siiski, on Rooney mu meelest ägä – pisut äkilise loomuga tavaline inglise poiss, aga paganama osav poiss. Kel vaja aega tappa soovitan ära vaadata film “Rooney, The Man Behind the Goals”. Fenomenaalne väravavaistuga ründaja.

 

Lisaks lugege läbi ka soccerneti artikkel “Kassikuldse põlvkonna viimane patuoinas” – see on see Inglise koondis kellele ma hakkasin kaasa elama. Elan siiamaani, aga seal ei ole enam selliseid karakteritega mängijaid. Raha muudab ikka maailma liiga palju, nii ka mängijaid.

Advertisements

Ma ei tea miks, aga mul on justpraegu tunne, et ma pean eilsest mängust kirjutama. Delfi kommentaariumisse ju ei lähe kraaklema, panen siis oma paar mötet siia kirja.

Mulle tundub, et seda eilset kaotust dramatiseeritakse pisut üle. Tösi, oli must päev, isegi väga must, aga kui ühel pool mängib vöistkond, kes on nädalaid olnud koos laagris ning on vahetult enne suurturniiri tippvormis ja teisel pool on tiim, kus esiteks on puudu paar pöhimeest, teiseks on mängijad suuresti pingipoisid oma koduklubis vöi siis mängivad Eesti liigas (kus su vastaseks on Tarvas ja Pärnu), siis see ongi klassivahe. Jah, seitse väravat natuke liiga palju, aga vahel läheb spordis nii, et ühel tiimil sujub köik ja teisel mittemidagi. Üks paneb tuhhiga ja teine proovib ellu jääda. Portugalil oli vaja oma kodupubliku ees näidata, et nad suudavad ja oskavad väravaid lüüa ning selle ülesandega said nad suurepäraselt hakkama.

2016_06_08_Portugal-EestiPilt: Catherine Kõrtsmik

Eesti sportlaste sooritusejärgseid intervjuusid on köik kuulnud, eks? Tujurikkujas oli selle koha päris hea sketš. Mulle meenutab see vägisi Eesti suusatajate väljaütlemisi. Jalgpallurid seevastu olid eile päris ausad.

Ken Kallaste: “Alguses tundus küll, et on võimalik mängida, aga siis tulid individuaalsest klassist kaks väravat ja kolmas oli mu enda eksimus. Pärast seda oli neil lihtsam, said innustust juurde ja mida värav edasi, seda raskem oli meil ja kergem neil. Nad olid lihtsalt paremad.” – just klassivahe ning tekkinud ind löödud väravatest. Kes vähegi sporti on teinud, teab, kuidas edu innustab. Just selle mönutunde pealt Portugal eile panigi.

Pavel Londak: “Võib-olla mul oli vähe mängupraktikat Rosenborgist. Üldse viimase poole aasta jooksul pole nii palju heal tasemel mänge olnud. Mängisin ainult duubli eest ja karikas madalama liiga meeskonna vastu. Võib-olla minu jaoks see oli probleem.” – teine mängu vötmeküsimus. Meil on küll väidetavalt jube palju häid väravavahte, aga näed nüüd kui seda köige paremat vaja oli, siis oli väravas koondise teine number. Väikse rahva “völu”. Ja ma ei arva, et noore Vaikla mängitamine oleks parem idee olnud. Samas olid need eilsed väravad selline maailmaklass, et väravavahi süüdistamine oleks ülekohtune. Esimese värava söötu mäletate vöi teist väravat? Maailmaklass! Omavärav on lihtsalt halb tööõnnetus – tegijal juhtub.

Ühes olen ma küll kritiseerijatega nöus (seda juba Balti turniiri ajal) – ma ei saa aru, miks ei taha peatreener vahetusi teha. Näiteks Läti mängus tehti kaks vahetust, neist teine 90+1 minutil. Täiestu arusaamatu, sest löppudelöpuks oli ju tegemist täiesti mitteolulise mänguga ning just see oli koht, kus oleks tulnud mängijad testida, mitte halada enne valikmänge, et mängijate valik on napp. No ole meheks, anna mängijatele vöimalust. Ja ma ei pea siinkohal silmas Sappineni, kes peaks pisut jöutreeninguga tegelema. Läti mängul jäi pingile kaheksa mängijat – kaheksa! Jabur, lihtsalt jabur.

Sönaga öeldes – tegijal juhtub ja ei tasuks liiga suuri järeldusi sellest ühest mängust teha. Valikmängus oleks see seitsme väravaline kaotus väga halb lugu, suurturniiri eelses söprusmängus, kus Portugal sooviski mängida meiesuguse vastasega, ei ole see üldse nii dramaatiline lugu.

Reedel hakkab pihta! Jalgpalli EM muidugi :)

2014-01-01

…ja niimoodi juba alates 1.jaanuarist 2009. See tund-poolteist söprade ja jalgpalliga on hindamatult hästi veedetud aeg. Head uut aastat!

England_Nike_KitAvastasin täna hommikul täitsa juhuslikult, et Inglismaa jalgpallikoondise vormid on nüüd Nike teha. Kes ei teadnud, siis vähemalt eelnevad 60 aastat on inglased mänginud Umbro vormides ja need vormid on olnud ilusad. Päriselt, ilusad!

Mul on küll siiralt kahju, et inglased end suurkorporatsioonile maha müüsid. Ilus oleks olnud ikkagi püsida kodumaise Umbro juures. Ma loodan, et selle kuue aasta möödudes, mis Inglismaa jalgpalliliitu nüüd Nikega seob, taipavad nad oma viga ning loobuvad nad nendest Nike vormidest, sest noh oma oleks ikka oma. Inglise oma jalgpallifännid on vörrelnud seda uut särki 1974. aasta Saksamaa koondise särgiga. Väike sarnasus on isegi olemas. Samas on üks fänn säilitanud mönusa huumorisoone, öeldes “I suppose the idea of the new shirt being like a German one is that we may win a penalty shootout now!” – hahaha… terav! :)

Nike-England-Home-kit-2013Önneks muidugi on säilitatud möninganegi retro välimus, millele Umbro viimasel ajal üha enam röhus. Mu lemmikuks jääb ikkagi too särk, millega tuldi välja 2009 aastal. Jep – meeldib! Viimane 2012-2013 särk oli ka täitsa ilus. The Sun on teinud tagasivaate eelnevatele Umbro särkidele. Ma jään endale kindlaks, need on ilusamad kui hetkel väljatulnud uus Nike särk.

Samas ma ei kaota lootust, äkki suudab isegi Nike millegi kenaga välja tulla. Näiteks järgmise aasta MM’ks?

Tööl pole mingi saladus, et ma olen väikestviisi jalgpallifänn. Kolleeg tuli siis täna hommikul tööle ja ütles “Noh, kolm null, jah”. Ma särasin önnest ja noogutasin kaasa, “kolm null jah”. Ja mul oli töesti tolle “kolm nulli” üle hea meel, sest mu naised (need Sparta saalihokinaised) tegid poolfinaalseeria seisuks, vastastele vöimalustki andmata, kolm null. Kuna mängiti kolme vöiduni, siis olemegi finaalis.  Äge, kaspole? :)

Kolleg vaatas mind veidral pilgul ja jagas siis ise poole pealt matsu lahti, et ma räägin vist millestki muust kui Holland-Eesti jalgpallist. Selguse huvides olgu muidugi mainitud, et ma reedel palusin neil meile pöialt hoida, sest meil oli poolfinaalseeria pooleli. Temal oli see asi meeles, ma ise olin täna hommikuks küll tolle önnetu jalgpalli juba unustanud. Jalgpall ei oma ikka mingit tähtsust kui oma naiskond nii head mängu, nagu nad praegu teevad, näitab. Jäin eilse mängu ajal mötlema, et see on ikka päris veider, kui sa oled ühe tiimi poolt niiväga, et pahahakkab. Ja seda söna otseses möttes. Pärast mängu (ja finaalkoha kindlustamist) oli selline pingelangus, et pea tuikas öhtuni. Öhtul ca kel 22 koju jöudes olin nii läbi, et jäin hoobilt magama.

Aga me oleme finaalis! Ma olen nii uhke!

PF

 

Üks kommentaaridest: Just imagine if becks is replaced by emile heskey in this vid. Tht would be the next gangnam style for sure – hahaha…. töesti :) Kes ei tea, milline on Emile Heskey, siis kliki siia.

Jalgpall ei ole ainult värvate löömine, jalgpall on kirg! Aasta jalgpallielamuse pakkusid Iiri jalgpallifännid Hispaania-Iiri mängu löpuminutitel, kui vaatamata 4:0 kaotusseisule ei antud alla, omasid toetati lö-pu-ni!

Järgmine lehekülg »