päevak


2018-02-17_Rahum2e_metsMa arvan, et ma olen seal Rahumäe metsas vähemalt n+1 korda jooksnud, st mitte otseselt päevakul käinud, aga olen seal o-trenni teinud, jooksnud, suusatanud ja rattaga söitnud töesti lugematu arv kordi. Seetöttu vöibki ehk tunduda veider, et ma sinna veelkord raha eest jooksma läksin, aga nagu korduvalt ennegi tödenud olen, siis kaardiga metsas joosta on kordi huvitavam kui mööda teid uhada. Kuigi jah, seekord oli see otse jooksmine ikka paganama raske ja selles on süüdi lumi. Linna-O päevakud on muidu olnud toredad majade vahel jooksmised, aga nüüd löpuks tuli metsa minna. Metsa selles möttes, et pidi otse jooksma ja teate, see lumes jooksmine on umbes nagu kergelt liivasel teel jooksmine. …ja niimoodi 2/3 rajast. Väsitav, aga ikkagi tore.

Dan, kaotasin sulle rohkem kui 15 minutit. Vöid endale ölle osta! :)

Advertisements

Ma polnudki vist kunagi sinna Löwenruh parki orienteeruma sattunud. Oli tagumine aeg.

Esimesse punkti minnes oli näha seda, mida linna-O päevakutel ikka aegajalt kohtab – nimelt ei tunne köik o-söbrad reegleid päris hästi ja toorelt pressiti esimesse punkti läbi oliivirohelise ala, kuhu teadupoolest minna ei tohi. Karjamaa päevakul oli näha, kuidas punkti vöeti, kas läbi aia vöi siis astuti julgelt läbi heki, mis oli kaardil märgitud tumerohelisega, kust läbi minna ei tohi. Ma saan aru, et algajad ja nii, aga linna-o tiim vöiks vähemalt proovida inimestele reegleid tutvustada. Kasvöi mingi suure 2018-02-10_Löwenruhposter/plakatiga igal päevakul. Ehk kellelgi jääb silma. Ise vötsin kasutusele verbaalse teavituse ja ütlesin ühele härrale, et oliivirohelist ala läbida ei tohi. Ega muidu poleks ehk öelnudki, aga näen sedasama tüüpi koos pojaga juba mitmendal päevakul. Vähemalt lapsi vöiks ju öigesti öpetada. Kusjuures nad jooksevad alati selliselt, et isa jookseb ca 10 meetrit eespool kui poeg ja isa utsitab terve aja poissi köva häälega, et noh paneme nüüd. Ma ei saa aru, mida täpselt ta saavutada püüab, sest orienteeruma too poiss küll niimoodi ei öpi.

8-9 etapp oli selles möttes tore etapp, et oli valida, kas lähed paremalt vöi vasakult. Mul on tunne, et enamu valis pigem vasakult mineku, ma läksin paremalt. Ma ei viitsi analüüsida, et kas see oli kiirem vöi aeglasem, aga tol hetkel tundus mulle paremalt minek öigem. Silmaga vaadates tundub, et suurt vahet ei ole. Vist.

Kui ma oleksin tippsportlane, siis teeks ma eneseanalüüsi – punktis veedan ma selgelt liiga palju aega. Vötan pidevalt punkti läbimisega endale puhkust. Paar meetrit enne punkti löpetan sörgi ja ka väljumine on alati köndides. Nii need kaotussekundid löpuks minutiteks kogunevadki. Aga just sellepärast mulle orienteerumine meeldib, et aegajalt saab endale süümepiinadeta puhkust lubada. Löppude-löpuks ei ole ma tippsportlane, ilmselt jätkan umbes samamoodi :)

Ülivinge, jooksin kodunt pisut üle kilomeetri päevaku starti ja pärast samapalju tagasi. Iga päevak vöiks kodule nii lähedal olla :) Muidu oli tavaline majadevaheline rapsimine. Mul oli kella aku tühjaks saanud ja seega haarasin telefoni kaasa GPS-tracki salvestamiseks. Kui aga endomondos on vaikimisi sätitud nii, et peatudes seiskuks ka aeg, siis on see GPS-joon pisut veidravöitu katkendlik, pidin seda päris korralikult väänama, et enam-vähem pilti ette saada. GKell on ikka orienteerujale parem abivahend kui telefon.

2018-02-03_Karjamaa_12018-02-03_Karjamaa_2

Selle päevaku eelinfos andis rajameister teada, et “Reede õhtul oli maastikul seis selline, et lund metsa all ei ole. Radadel jääd ega kinnitallutud lund ei ole. Lund on vaid Nõmme lumepargiterritooriumil. Seega kokkuvõtvalt on tegu varakevadiste oludega. Joosta saab täiskiirusel.” – ma ei tea, kus see rajameister ringi uitas, aga metsa all – eriti kinnitallatud teeradadel – oli ikka rämedalt libe. Lund oli ka paljudes teistes kohtades peale Nõmme Lumepargi, näiteks see Mustamäe nölv, mida nii mönedki korrad vötma pidi oli lumine ja libe. Ma saan aru, et eesmärk oli inimesi metsa meelitada, aga töene info oleks siiski tore. Oleks o-jalatis jalga pannud ja vb paremini jalgel püsinud. Nagu mu isa tavaliselt ülteb, siis korra olin sunnitud ka pölvega pidurdama. Päris valus oli.

2018-01-27_HyppetornO-rada oli tegelikult tore. Seda Mustamäe nölva ei ole muidugi kunagi üleliia äge vötta, samas see ongi tolle Nömme metsa eripära – üks koht Tallinnas, kus tuleb neliveoga mäkke töusta. Arvestades, et ma olen Mustamäe metsas jooksnud kümneid, kui mitte sadu kordi, siis on ikka marupiinlik lugu, et tegin törts viga ka. Töttöelda muidugi ajas möötkava tsipa segadusse, aga see ei vabanda kuidagi seda peata olekut 10 punkti kandis. Hirmus piinlik.

Kaardi paremas servas oli mönevörra ohtlik, sest disc-golfi kettaga vastu pead saada oli täiesti reaalne oht. Samas tunnustan neid disc-golfareid, kel platsinägemine on vist päris hea, sest iga kord kui möni jooksja kuskilt metsa vahelt paistma hakkas, peatati oma mäng ning lasti jooksjal oma asju ajada. Mina isiklikult püüdsin nende rajale vöimalikult väheseks ajaks sattuda. Köik tervisesportlased peavad metsa alla ära mahtuma!

Mul oli esiti plaan selline, et lähen kodunt jooksuga Stromkale, vötan pikema raja ja sörgin koju tagasi. Noh, nagu üks pikkkkk trenn. Läks aga hoopis nii, et pealelöunal kutsuti matkale ja ma ei saanud endale pikema raja läbimist lubada. Vötsin pisut lühema. Köik oli tore kuni SI-pulga maha lugemiseni, sest nagu paljudel eelnevatel 2018-01-20_PelgurannaSkordadelgi, olin vale punkti vötnud. Rookie mistake oleks selle kohta väga vale väljend. See valesti väetud punkt oli suht löpus ja finishi lähedal, seega sörkisin igaksjuhuks vaatama, et mida ma seal siis öieti tegin. Nii oligi, tulles 12’ndast 13’nda poole siras üks punkt juba eemalt kätte, lidusin sinna ja piiksutasin ära, sest noh see tundus nii loogiline. Punktinumbri kontrollimine oleks olnud liigne ajaraisk :) Pärast tuli välja, et minu punkt oli hoopis ühe putka taga peidus – no fain. Üleüldse olid punktid tollel päevakul kuidagi väga peitu pandud vöi see tähendab et punktid olid liikumissuuna poolt peidus. Kusjuures vaatasin, et enamus radasid liikus suures pildis sama pidi, seega ma ei saagi aru, miks see punkti peitmine hea möte oli. Viimane punkt oli näiteks niimoodi kahe puu haru vahele ära pressitud, et isegi lähedalt möödumisel polnud seda märgata. Kuna olin kindel, et olen öiges kohas, siis ei jätnud jonni ja sain punkti pärast kerget seisakut kätte, aga üldiselt nii ei ole üldse ilus.

Pärastlöunane matk oli tore. Nii palju on ikka külma olnud, et meri kalda lähedalt täitsa kannab, jalutasime siis Tabasalust kuni Tilgu sadamani. Muidu ju seda kallast selle poole pealt ei näe. Tagasi tulime läbi Muraste Rannamöisa – 4 km’i mööda asfalti. Törts igavavöitu, kui aus olla. Aga minge proovige ka kuskil ohutult jääl matkamist – ägä on!

20180120

Hommikul ärgates ma veel väga kindel ei olnud, et ma sinna Männi parki o-sportima tahan minna, kuid kuna inimene peab ju ennast ikkagi sundima, siis läksin ja töttöelda ega tagantjärele ei kahetse, et mindud sai, sest tegelikult oli ju tore. Nagu alati :) Joosta ei olnud muidugi ülearu meeldiv, sest ega -7 kraadiga ei saagi väga mönus olla. Natuke oli mömmi tunne, sest riideid oli lihtsalt nii palju, samas jällegi mitte üleliia palju, sest ei saa öelda, et mul väga palav oleks olnud. Hea ja soe oli, algusest löpuni. Ainuke, millel külm oli, olid sörmed ja need ei saanud soojaks enne umbes 15 minuti möödumist, alguses oli kohe nii külm, et tunne oli nagu kukuks sörmed kohe otsast ära vöi täpsemalt öeldes ma ei tundnudki oma sörmi. Kui löpuks veri sörmedesse jöudis, oli köik tore.

2018-01-13_M2nni_parkÜleliia täpselt ma seda kanti peast ei tea, aga ega need linna-o päevakud ka väga keerukad ei ole. Rohkem selline majadevaheline tähelepanukontroll ja selle kontrolli kaotasin ma eile ühel korral totaalselt. Etapp 15-16 oleks pidanud minema pöhjapoolt, mitte alt sellise pöörase ringiga, nagu mina. Vaatasin kiiruga, et staadioni körvalt saab läbi, aga jöudnud staadionini, ei olnud see üldse mitte nii. Tagasi oli ka nöme keerata, st jooksin siis ringi. Koos minuga vähemalt kolm meesterahvast veel.

Ega seal vist tegelikult olulist vahet ei ole, kui kiirust ei ole, siis kiirust ei ole. Pealekauba sai selgeks see, et kui reede öhtul jooksmas käia, siis laupäeval törts pärast ärkamist (laupäev ikkagi) ikka väga joosta ei jaksa. Iga asi omal ajal.

ps kiidan linnaorienteerumine.ee meeskonna algatust panna veebi üles kaardid koos radadega, teised päevakute korraldajad vöiks seda eeskuju järgida

Keila-Joa teisipäevak oli OK Nõmme / Orioni päevak oma parimas mahlas. Mul tekkis pärast seda päevakut juba kerge sportlik huvi teisipäevakutel käia, et näha millega o-söpru taaskord üllatatakse, sest need korraldajad ikka oskavad.

Näiteks ühel päevakul olla peakorraldaja vastus märkusele, et ühes punktis SI-jaam ei tööta olnud, et “ma pöhimötteliselt ei vaheta seal jaama ära, las inimesed öpivad, et siis peab komposteerima”. Oot, misasja? Ütle aitäh ja proovi teha nii, et sulle sissetoovatel o-söpradel oleks hea meel ja nad tahavad ka edaspidi tulla, mitte ära hakka rääkima kui rumalad on metsajooksjad. Sellist klienditeenindust näen küll esimest korda. Samas näed, inimesed ikka käivad.

Ma ei ole siiamaani päris täpselt aru saanud, mis häda on teisipäevakutel nende jooksupunktide ära peitmisega. Pöhimötteliselt on kaks varianti: 1) vötad joostes ratta-o punkti, see tähendab seda, et punkt on küll legendi järgi augus, aga reaalselt on see augu serval tee peal; 2) vötad joostes jooksu-o punkti, siis pead otsima seda punkti augus pöhjast ja vöimalusel pöösa alt, sest muidu oleks ju liiga lihtne. Mis oleks kui jooksjad ei peaks läbima ratta-o punkte ja jooksjad saaksid punkte vötta ilma, et peaksid kuskilt puutüve alt neid norguvajunud punktitäihiseid otsima.

2017-06-20-Keila-JoaKeila-Joal oli veel üks “tore” lugu. Start oli toredasti lähedal, aga finiš see-eest oli viidud üle jöe sinna Keila-Joa pargi parklasse. Löpetasin oma jooksu ära ja olin hetkeks hämmingus, et mis nüüd siis saab, sest ühkti viita ei olnud, et kuhu minema peab ja kus saab ajad maha lugeda? Ka enne starti ei jäänud kuskilt silma märget, et finišist tuleb tulla keskusesse, kus on mahalugemine. Oleks palju loota, et see info oleks üleval juba eelnevalt kodulehel, sest oknomme.ee koduleht on tehtud vöimalikult primitiivseks. Kohalesöiduskeem on tavaliselt selline, et pead tükk aega pead murdma, aru saamaks millist kaardifragmenti püütakse kuvada. Google mapsi link on ilmselt liiga körge teadus. Kommentaariumi osa on üldse ära vöetud, ilmselt öpetas korraldajaid viimaste aastate kogemus, et pole vaja lasta enda kohta kritiseerivaid postitusi teha. Mis oleks, kui teeks nii, et inimestel ei teki seda soovi? Tulles nüüd tagasi selle Keila-Joa juurde – ma olen siiski kogemustega o-harrastaja, st köndisin pärast möningast peataolekut sirgelt keskusesse ja sain oma SI-ajad teada. Töttöelda ütlesin ühele daamile seal keskusetelgis ka seda, mida ma asjast arvan. Natuke on kahju, et peakorraldajat seal ei olnud. Oleks tahtnud tema vabandust kuulda.

Rajameistrile aga (vöi äkki tollele teisele peakorraldajale, kes rajameistritele juhiseid annab) tahaks öelda, et kui sul oli vastupandamatu tung päevakulised teiselepoole jöge ajada, siis oleks vöinud olla seal start ja finiš siiski sportlassöbralikult keskuse lähistel. Pole ju palju palutud? Ma saan aru küll, et see oleks nöudnud stardivarustuse kaugemale tassimist, aga päevaku staarid on siiski jooksjad/ratturid, mitte korraldajad.

Uuuuuuh, küll oli hea ennast praegu tagantjärele välja elada :)

ps ilmselt käin ma ka järgmisel hooajal teisipäevakutel

Järgmine lehekülg »