suvi


Klubikaalased Mercuryst on käinud vist ca 10 aastat juba igal suvel mönel toredal Euroopa mitmepäevajooksul. Kuidagi on see siiani minust mööda läinud, möödunud aastal möllisin end löpuks kaasa. Ja etteruttavalt olgu öeldud, et paganama tore oli – mäed, mida Eestis ei pakuta, on ikka nii ilusad. Jeps, jooksmiseks rasked, aga ilu korvab kogu selle raskuse.

2019-07-21Mina, Eli, Kirti, Eve ja Eve lapsed läksime suuremast kambast kolm-neli päeva varem kohale, et pisut tutvuda Viiniga (kus ma tegelikult juba ju käinud olin) ja meil kolmel (ehk minul, Elil ja Kirtil) oli plaanis teha veel enne teistega kohtumist ka üks kena mägimatk. Eve ja lapsed läksid pühapäeva öhtul koju ära. Önneks oli meil kambas Eli, kes selle asja orgunnimise enda peale vöttis. Hästi orgunnis, sest Bärenschützklamm’i matkarada oli lihtsalt imeline – hirrrrrrmus raske, aga paganama ilusate vaadetega. Peaaegu viis tundi ja 13.3 km’i hästi veedetud aega.

2019-07-22Nendesamade ridade kirjutamise hetkel tuli selline kurb uudis – Austria mägedes sai varingus kaks inimest surma ja seitse vigastada. Päris hirmus ju, lähed lihtsalt toredat päeva looduses veetma ja siis läheb niimodi. Pekki küll…

Igatahes pärast hästi veedetud päevi Austrias keerasime autonina Solveenia poole. Pisikese äparduse töttu navigeerimises läbisime ka Itaaliat, aga löpuks jöudsime siiski sihtpunkti Solveeniasse. Köik oli oivaline kuni päris majutuspaika jöudmiseni. Mina sellest kaardijälgimise asjast ei tea midagi, aga igaljuhul juhatasid nii Waze kui Goole Maps ja Maps Me meid igasugustele imelikele teedele, millel söitmine ei tundunud nagu päris öige asi, aga kuna seltskond koosnes pöhimötteliselt ainult orienteerujatest, siis ei saanud nagu kelleski kahelda ka ju. Löpuks igaljuhul kui 2019-07-23“koduni” oli kaardirakenduse järgi ca 10 minutit, söitsime mingile sellisele väikesele metsteele, mis löpuks täiesti kaduvväikseks ja läbimatuks muuts. Tuli ots ringi keerata ja tagasi minna – oot, keset ööd, täiesti pimedas (telefonid andsid valgust) ja ülikitsal teel. Mul oli adrekas juba nii körgel, et ma ei suutnud enam autot juhtida, käed-jalad värsisesid. Surusin Eli rooli, önneks oli tal köik kombes ja saime sealt vöpsikust tulema. Ning otseloomulikult viis meie majutuseni ka palju normaalsem tee – jah, mägitee, st väga järskude kurvidega, aga ikkagi kövakattega tee. 10-minutilisest kojusöidust sai märkamatult ca tunni ajane seiklus. Hea, et vähemalt soe oli.

2019-07-24Mul on igasugune süda-paha olukord väga kiire tulema, st ma ei saa väga laevaga vöi karuselliga söita ja ma ei saa ka käänulisel teel auto tagaistmel olla. Aitäh Elile, kes selles osas väga möistev oli ja mu rooli lasi. Nautisin olukorda täiega!

Igaljuhul see o-asi, mille pärast me ju sinna läksimegi oli ikka sigalahe. Ma ei teadnud üldse mida oodata, st mulle tunduski see mägedes orienteerumine suht ulmelise ettevõtmisena, aga ausalt – see ületas köik mu ootused. Oli nii äraütlemata äge. Öuuuuuudselt raske, sest noh 30 kraadises kuumuses on niigi raske, aga kui sa pead veel ka mägesid forsseerima, siis on see topelt rakse. Naljata – ma vahepeal istusin lihtsalt möne puu peal ja puhkasin hetke, nautisin vaadet ning läksin möne aja pärast edasi. Aeg/tulemus ei olnud oluline – oluline oli teekond stardist finišisse.

2019-07-24_OOCup, 1Esimesel päeval olin kohe nagu vasikas kevadisel heinamaal. Jehuuuuu….! Kuna esimese punkti sain kuidagi eriti hästi kätte, siis läksin kohe ülbeks ja mötlesin, et nii kerge ongi vöi. Oli ta jeee…. Teise puntkiga tegin 12-13 minutit viga ja vötsin tõusumeetreid liiga palju rohkem kui vaja, viienda juures tiirutasin pisut lisaks. Edasi kulgesin vähe täpsemalt, aga maruaeglaselt. Äge oli :)

2019-07-25_OOCup, 2Teisel päeval olin oma arvates natuke targem. No enam-vähem önnestus ka, viiendaga tegin pisut viga, aga see on OK. Kaheksandasse oleks saanud ka lihtsamalt, aga ma ronisin ikka üle körgeima mäe, sest ….ma isegi ei tea miks :) Poole mäe pea istusin, vaatasin ümbrust ja puhkasin jalga. Ilus oli!

2019-07-26_OOCup, 3Kolmas päev viidi mägedest nats eemale, oli vähe eestlaslikum maastik. Lameda maa orienteerujale meeltmööda. Nii paljude lohkudega kaarti pole ma enne näinud, pöhimötteliselt seal ainult lohud olidki. Oli lihtsam ja kuumem kui eelmistel päevalde, aga ikka oli tore. Samas on mul hea meel, et köik päevad sellises metsas polnud – pole nagu pointi nii kaugele söita, et joosta aukudega kaunistatud lehtmetsas. Mäed on toredamad.

2019-07-27_OOCup, 4Neljandal päeval sai tagasi mägedesse. Jess! Kohe esimese punktiga tegin pöhivea ära, möödusin punktist valelt poolt kaljut (st ülalt) ja enne kui arugi sain, et punktist möödas olin, nägin neli minutit hiljem startinud Heidit, kes elegaantse rahuga lihtsalt pukti jalutas. Kuidas ta seda teeb? Peaaegu kuni löpuni kulges normaalselt, kuid pöhiviga tuli 14. punktiga – vötsin selgelt liiga palju töusu. Pidin taas vahepeal puhkama. Seal mägedes on vea tegemine eriti kriitiline, sest seal pole see nagu Kuusalu metsas, et jooksed natuke siia-sinna, seisatad, paned end paika ja vötad punkti. Ei, seal ronid mäest üles, saamata täpselt aru, kus oled, siis näed mingit valet punkti, lähed igaks juhuks sinna, seejärel selgub, et oled mitukümmend meetrit tühja roninud – no ikka täielik ikaldus. Aga selline ikaldus, millele lööd lihtsalt käega ja oled rahul sellega, et sa ei ole tippsportlane ning küll kunagi ikka finišisse ka jöuab.

2019-07-28_OOCup, 5Viimane ehk viies päev oli eriti äge formaat – metsasprint. Rada oli pisut üle kahe kilomeetri, aga punkte oli 23 – raju värk. Kuni seitsmenda punktini oli köik superluks, siis läksin (taas) ülbeks ja mötlesin, et köik oli kenasti kätte tulnud, et nüüd edasi on juba vormistamise küsimus. Juhtus see, mis juhtub alati, siis kui sellised mötted pähe tulevad – isopummi! Oma arvates nagu vaatasin kompassi ja maastik nagu ka klappis mingi hetkeni vöi noh sinnani, kus ta enam ei klappinud. Mittemidagi ei klappinud. Ma ajaliselt isegi ei tea (ei viitsi otsida ka), kaua ma seda etappi läbisin, aga selgelt kulus sinna liiga palju aega. Hea, et löpuks ikka punkti kätte sain. Sealt edasi läks stabiilselt. Mingil hetkel jöudis Inks mulle järele, vötsin konksu ja kulgesin löpuni. Ahj-aa – mainimata jäi see, et terve selle aja oli õues umbes 15 kraadi sooja ja tihe vihm.

See oli üks väärt välisreis, kindlalt lähen mönel korral veel, sest noh orienteerumine on äge ja kui reisiklaaslased on ka ägedad, eriti kui su eest veel köik sisuliselt ära korraldatakse, siis mis viga reisida :)

Aegna päevak oli ilmselt selle suve hinnatuim päevak. Kogu see sinna minek jms, kuigi kui terve perega minna, siis oli see päris kallis löbu, aga no see selleks. Korraldajatel ilmselgelt vedas ilmaga ka, selles möttes, et tol päeval olla linna pool isegi sadanud, aga önneks Viimsis ja Aegnal polnud vihmast juttugi.

2018-08-02_AegnaNiisiis söitsime ühtede esimeste seas paadiga Aegnale. Orienteeruma. Nii tore! Rada oli tore, enda esitus mitteniiväga. Kolmandast punktist jooksin ülilähedalt mööda, lihtsalt ei näinud noh. Etapil 8-9 astusin rahulikult mööda heinamaad ja mötisklesin selle üle mitu puuki ma endalt pärast leian. Ei mäleta, kas leidsin. Igaljuhul punkti kohe ei leidnud, vaid tormasin täiesti vale kivi juurde – neid oli seal jube palju. 11’ndasse olen väga galantselt mööda punast joont läinud, tore kohe vaadata.

Pärast sai ujuda ka, kuigi augusti alguses läks nii, et ilmad olid küll väga soojad, aga kuna tuul oli maa poolt, siis tähendas see seda, et merevesi oli väga külm. Ehk et see ei olnud ujumine, vaid lihtsalt korra vette kükitamine.

Kojusöit paadiga oli sama tore, kui päevakule söit. Aegnale peaks minema suvel niisama telkima ja noh päevakule ka muidugi :)

2018-07-26_Kalevi-LiivaNo ei saa kindel olla, et Kalevi-Liival just selle suve kõige palavam päevak oli, aga sinna lähedale ta küündis küll. Läksingi pigem rohkem rahulikult kulgema, kuumaga pole mötet ju üle pingutada – mille nimel? Selline rahulik kulgemine mulle sobib, sest o-jooksust peab ikka mönu tundma. Oligi mönus, kui näiteks mitte arvestada kuuendat punkti, sest see oli pöhimötteliselt punkt “puu metsas”, natuke leevendas asjaolu, et tegemist oli kuusega kesest lehtmetsa, st pisut kergendas punkti leidmist. Samas arvestades, et see lehtmets oli selline tihedavöitu, siis polnud selle üksiku kuuse leidmine teab, mis lihtne ülesanne. 19’ndat punkti otsisime suurema kambaga koos, ma ei saanudki löpuni aru, kus see punkt pidi olema ja kas ta ikka öige koha peal oli. Kuidagi ma sellele otsa komistasin.

Pärast sai Kaberneeme rannas ujuda. Merevesi oli töesti ülisoe. Palun nüüd ja edaspidi ainult selliseid suvesid. Aitäh! :)

Kunagi kui end kokku vötan, siis äkki kirjutan ka midagi, seniks kuulake parem törts suvemussi :)

Subi, saate aru – SUVI!

Teate, mul oli vahepeal suvi ja puhkus. Kui ma parajasti tööl ei olnud, siis tegelesin akendelt vana värvi maha vötmisega, söitsin rattaga vöi oli kodunt ära – st tegin köike muud, kui kirjutasin blogisse. Ärge pange pahaks, aga see Eestimaa suvi on nii väike, aga tubli, et sellest peab ära kasutama iga vöimaliku hetke. Rattasöitu ei ole enam kauaks, ca kuu aega veel ja siis vöib ratta keldrisse pooleks aastaks ära panna. Mu hing nutab!

See eelnev tähendab muidugi seda, et kirjutada oleks palju – päevakud, öine Xdream Hiiumaal, paaripäevane matk Soomes, Czech Open – kindlasti veel umbes sada asja, aga ma lihtsalt ei mäleta isegi enam köike ja ei julge meenutadagi, sest niimoodi tundub see suvi veel lühem.

Alustan igaljuhul päevakutest.

Töusu-O Järvi Jävedel (Järvedes?)

2013-07-11_J2rvi_j2rvedMul on tunne, et rajameister pani kiusu pärast köik punktid selliselt, et punktist väljumiseks pidi ühe mönusa suure töusu ampsama. Mu meelest on see natukene tobe. Heaküll, möni punkt on suures augus – OK, aga KÖIK? Päriselt ka vöi? Plussipoolele panen selle, et pärast päevakut sai ujuma minna. Eesti suvi ja see lühike aeg, mis jääb soojas järvevees ujumiseks on lihtsalt hindamatud!

Sellest päevakust on möödas muidugi pea kaks kuud ja ega ma väga ei mäleta, kuidas mul seal läks, aga tundub, et kahe esimese punktiga olen teinud taas vana-hea kompassitriki, st pole sellele väiksele vidinale eriti tähelepanu pööranud. Väga möistlik otsus. Hiljem tundub, et olen järje peale saanud, aga palava ilmaga töusude vötmine ei kuulu juba ammu enam mu lemmikute hulka vöi öigupoolest pole kunagi kuulunudki.

Vösa-O Körvemaal

2013-07-18_K6rvemaaEi mäleta enam täpset sönastust, aga Marguse (ehk siis rajameistri) hoiatus, et oodata on räiget vössi, st palju mahalangenuid puid ning vaarikavörseid, pidas paika 100 protsendiliselt. Rattaga Körvemaal maratoni söita on tunduvalt meeldivam kui seal jalgsi orienteeruda, aga ega pääsu polnud, tuli minna. Viga vist väga ei teinudki, aga no see vöss oli lihtsalt nii nilbe, et jooksma ka väga ei kippunud. Olen üldse avastanud, et mu jaoks ei ole enam tulemus üldse oluline ja ma vöin täiesti südamerahuga metsas jalutada, mind töesti väga ei huvita, kes ja kui palju mu’st parem on (jep, ma vaatan pärast tulemusi küll, aga väga südamesse neid ei vöta). Orienteerumine on lihtsalt nii äge, et metsas niisama kulgemine pakub mulle naudingut niigi. Vöidurööm jäägu sportlastele.

Halb lugu on see, et 2016 on Körvemaal veteranide MM ja kuna ma sellel ka osaleda saaksin, siis oleks ju plass MM’st loobuda, kui see koju kätte tuuakse.

Käimata jäänud Mustla-Nömme-O

Mul väga kahju ei ole, et ma tollel päevakul ei käinud, sest käisin hoopiski eelmisel päeval Soomes iltarastil ja no Soome maastikul orienteerumine vöidab igaljuhul Eesti vössis ragistamise. Isegi siis, kui see iltarastil pakutud maastik ei olnud selline, nagu soovinud oleks (loe: rohkete kaljudega). Aga selle kaardi ja O-jooksu juurde tulen hiljem.

Katkise SI pulga-O Pirital

2013-08-01_PiritaRattaga Piritale, O-jooks, rattaga koju – peaaegu nagu ideaalneljapäev :) Selle päevaku nimi oli TON’i lehel kui RETRO, aga see, mis seal retrot oli jääb vist ainult korraldajate teada, sest kaart oli ikka vana-hea Pirita-Kloostrimetsa kaart, kus valgele lehele on märgitud ruudustik ning sinna vahele on asetatud möned kraavid ja teed. Selline lihtne. See, et mööda teed täisnurki saab joostest oli ka juba enne starti teada, st taaskord natukene selline krossijooksu-O ja ega rajameistril just kerge ülesanne täita ei olnud – see Pirita kaart on lihtsalt nii läbi joostud, et uute punktikohtade leidminegi vöib osutuda omajagu raskeks.

Muide, söbrad, ma avastasin vist praegu, mis tegi selle päevaku retroks :) Big yessss to me! Juba metsas joostes mötlesin, et ma olen etappi 6-7 ka enne jooksnud, pidasin seda juhuseks, aga see polegi juhus – ma olen TÄPSELT sama rada ka enne jooksnud :)  Nimelt olid 29. aprillil 2010 täpselt samad rajad, siis läbisin ma selle raja 47:13’ga, nüüd läks aega 1:02:42. Kolme aasta taguse ajaga oleks ma sel aastal oma klassi kinni pannud, isegi Pellole oleks kolme minutiga ära teinud :) Vabandan end natukene muidugi välja sellega, et enne viiendat punni pidin (taas) pöiel käima (jep, ma ei ole ikka veel öppinud kiiresti pissima) ja viiendast punktist väljudes avastasin, et SI pulk on katki, käisin tšekkimas, kas leian kadunud osa üles, aga noh see oli nagu nöela heinakuhjast otsimine, st ei leidnud. Kuna SI pulk töötab siiamaani, siis ei olnud rahaline kaotus önneks väga suur. Tegin teibituuningut ja köik toimib! Aga tulles tagasi selle 47:13 juurde, siis natukene peaks ikka trenni tegama, sest see kaotus on törts liiga suur isegi siis kui ma tulemusi väga ei jälgi. Endaga vöiks ikka vöistelda :)

Rikkusin nüüd kindlasti ära korraldajatepoolse üllatuse selle retro teema avastamisega (vöi siis ei olnudki ma esimene, kes seda avastas), aga ärgu pandagu pahaks.

Peakohtuniku-O Kolgakülas

2013-08-08_KolgakylaKolgakülas läks nii, et olin peakohtunik. Niivördkuivörd see roll päevakul üldse tähtsust omab. Peamine roll seisneb selles, et saab viimasena koju söitma hakata. Jep, nii ka sel korral.

Kuna GPS-kella aku sai juba starti minnes tühjaks, siis vedasin joone kaardile vana kombe kohaset, ehk viltpliiatsiga. Ehk sai enam-vähem täpne. Peab tunnistama, et Margus oskab seda radade tegemise asja, sest rada oli mönna. 9. punkti legend ja asukoht metsas jääb mul küll siiamaani natukene selgusetuks, sest ma sattusin sinna üsna juhuslikult suuna peale minnes, aga no kui kaardistaja on nii kaardile märkinud, küllap siis nii peabki olema. Päeva huumorit kuulsin 12. punnis. Punkt asus jöe kaldal poollagedal (pmst oli tegemisttavalise vöpsikuga), sealt kaldast üles ronides, märkasin kuidas üks provva kukkus ning siis sujuvalt ka natukene mööda maad allapoole libises. Ei kostunud sealt ühtki AI’d ega muud sellist, vaid kölavalt oli kuulda proua sisemonoloog, mida ta valju häälega pidas. Lause oli midagi sellist “No kuule, sa kukud siia uue orvandi” vms, see oli nii naljakas, et ma ei saanud muud moodi reageerida kui köva häälega naerma hakata. Loodan, et ei pandud pahaks.

Debüüt-O Pahklas

2013-08-22 PahklaPahklas pole mul önnestunud varem joosta. Arvestades muidugi, et see kaart ongi vist selle aasta kaart, siis on see ka üsna loomulik. Kuna minu klassi naistele lubati vaid 4.430 pikkust rada, siis oli arvata, et ilmselt tuleb suurel hulgal ringijooksmist. Enam-vähem nii oligi, sest mööda teed sai igaljuhul kiiremini kui vössis ragistades. Lugesin zazibea blogist päeval, et “Pahkla meenutas natuke Keila kaarti, aga viimane on siiski suures osas suhteliselt park Pahkla kõrval” – see ei süstinud just teab mis erilist indu, sest Keila on ju teadupoolest roheline ala, kus metsa ründamine löppeb tavalise jalutuskäiguga, mille käigus saavad käevarred uue ja huvitava mustri. Seega olin moraalselt vössiks ettevalmistatud.  Kui mitte arvestada seda, et see vöss oligi päriselt vöss, siis mulle see päevak meeldis (mine vöi mönele teisipäevakule mönda Nurja rada jooksma…). Ei teagi miks, aga meeldis. Hästi otseselt ei läinud, halvasti ka mitte – selline tavaline O-kulgemine minu moodi. Nii muu seas nägin ära ka Eestimaa Kivide Kuninga ehk Pahkla Suurkivi. Täpsemalt, selle juures oli 8. punkt.

Semi MOB-O Saustinömmel

2013-08-29_Saustin6mmeTeate, kui ma lähen päevakule, siis ma töttöelda eeldan, et rajameister on natukene tööd teinud, st peamiselt pean silmas punktikohti. Seal Saustinömmel oli minu rajal 17’st punktist 5 samas kohas, kus on Saku Mob-O punktid. Mob-O’t saab ka tasuta teha, selle jaoks ei pea 4 eurot maksma. Kui mitte arvestada seda tobedat Mob-O fakti, siis oli muidugi äge, sest ma pean taaskord tödema, et O-sport on ikka paganama tore. Jooksin pool rada mingi üle kuuekümnese härraga (kellega meil sama rada oli) koos ja tal oli igas punktis midagi kommentaariks öelda. St meie jooks nägi välja umbes selline – vötsime punkti enamvähem koos, härra pani hullu hooga ajama ja järgmises punktis olime taas koos, tema tuli kuskilt teadmata suunast. Ja igas punktis pobises ta midagi kui tobedalt see punkt on ära peidetud vms. Päris energiakulukas ettevötmine :) Kui ta suudaks joosta natukene rahulikumalt, kuid oluliselt täpsemalt ning kommentaare jagamata, saaks ta kindlasti palju paremaid resulteete, aga samas ehk on temagi jaoks peamine metsas liikumise rööm, mitte tulemus.

Mul on kahju, et päevakud otsa saavad… Jällegi – mine vöi mönele Kompassi päevakule.

Big NO-NO päevak Randveres

Jep, NELJApäevakud said mu jaoks eelmise korraga osta. Avastasin nimelt eile, et algselt kalendris olnud Pirita päevak on asendatud Randverega. Ma olen ennem valmis jooksma tollel väikse Pirita rannaalaga ribakaardil, kui Randvere kaardil, sest Randvere on ebaterve huumor.  TON’i lehel on homse päevaku info alljärgnev: “Halvema läbitavusega, reljeefita, korraliku sihi- ja teedevõrguga ja umbes kahe miljoni kiviga pea 100% metsamaastik. Maastikul on kive tunduvalt rohkem kui kaardil. Suuremad kivid on kõik kaardil ja valikuliselt ka väiksemaid. Maastik on kuivem, kui viimastel aastatel – kraavid on kuiva jalaga ületatavad ja soiste alade piirid tabamatud.” ja see info peab peaaegu põhimõtteliselt paika, siia vöiks veel lisada, et ka köik teed ning sihid ei ole maastikul nähtavad ning kaardi märgitud läbitavus ei vasta tegelikkusele. Miks sellist porri endiselt harrastatakse jääb mulle ikkagi arusaamatuks.

HUH, järgmiste postitusteni :)

…ja proovisin keskpäeval trenni teha. Köigepealt söitsin rattaga ca 10 km’i, kusjuures juba viiendal kilomeetril oli tunne, nagu oleksin läbinud umbes 25 km’i, sest väsimus oli meeletu ja üüüüldse ei jaksanud, natuke muidugi süüdistan ka vastutuult. Heaküll, tegin selle rattasöidu ära, siis mötlesin, et lähen ja proovin joosta ka. Kell 14 päeval. 25 minutit pidasin vastu, siis sai 32 soojakraadi varjus minust vöitu ja kusjuures seegi jooksmine ei olnud mingi jooksmine vaid pigem jooksusammul liikumine käimistempos, sest körbejooks ei ole minu spetsialiteet.

Heaküll söitsin siis koju tagasi – jälle mingi kümnekas. Önneks oli taganttuul, mis natukenegi aitas.

Kodus panin esmakordselt üles ka termomeetri, mille tulemusel sai selgituse nii mönigi asi. Mul on katusekorter, mille köik aknad on terve päeva päikesele avatud, st saan päevast termperatuurinäitu päikse käes mööta, ehk et just see, millises kuumuses ma äsja joosta olin püüdnud. Suurim näit, mis viimase 24 tunni jooksul termomeetril on olnud, on 60,9 kraadi. Teretulemast – pole ka ime, et ma leiges saunas joosta ei jaksanud. Üleüldse saab sealt termomeetrilt teada selliseid numbreid, et ma ei olegi kindel, kas ma tahaksin neid niiväga teada. Vahel on teadmatus hea. Aga noh nüüdseks olen ma neid juba vaadanud ja ma ei ole kade jagama :)

Välistemperatuur: max 60,9, min 23,4
Toatemperatuur: max 32,9, min 28,1

Jubedalt tahaks puhkuse ajal trenni teha, aga saunas trennitegemine ei ole eriti äge ja öhtutundidel enda välja sundimine on hirmraske. Lisaks köigele hakkab ligi tikkuma magamatus, sest 28 k raadises leitsakus pole magamisest juttugi.

Eile (vöi täna?) keskööl koju laekudes oli väljas sooja 26,3 kraadi, mis on absoluutselt mönus – me like it! Tuppa astusin, aga nagu sauna – 30,4 kraadi. Hoplaaa!

On üleootuste äge suvi. Pärast sellist talve on see nagu täpp I’le. Imeline.

Kuna mittemidagi märkimisväärset ei toimu, siis vaadatagu videot. Too pilusilmne poiss on muide balleriin, kes on ilmselgelt välja rebitud oma mugavustsoonist, aga poiss paneb hästi. Sigahästi.

Sparta Tänavahoki tuur 2010 alustab 12. juunil!

Unustame suveks tolmused spordisaalid! Tule Sparta Tänavahoki tuurile, et nautida päikesepaistet ja veeta sportlikult aega parimas seltskonnas! Saa osa tihedast konkurentsist, põnevatest mängudest ja edu korral ka väärt auhindadest!

Tänavahoki tuuri raames toimub neli etappi, kaks Tallinnas, üks Tartus ja Eestimaa vallutuse järgmise sammuna üks etapp Viljandis:

I etapp L 12.06.2010 Tallinnas (Sparta Spordiklubi parklas, Pärnu mnt 139C)
II etapp L 3.07.2010 Tartus (Tartu Laululava, Tähtvere laste- ja noortepargi asfaltplatsil, Laulupeo pst. 27)
III etapp L 17.07.2010 Viljandis (Vabaduse plats, Tallinna ja Vaksali tn nurgal)
IV etapp L 7.08.2010 Tallinnas (Sparta Spordiklubi parklas, Pärnu mnt 139C)

Kogu vajalik informatsioon tuuri kodulehel: http://tanavahoki.spartasport.ee/

Liitu Sparta Tänavahoki tuuriga ka Facebookis.

Päikest,
Sparta Tänavahoki tuuri 2010 korraldustiim
Liina Jõgisu ja Merli Kaljuve

…oli marumönus. Tants on lahe! :)

2009-07-03

2009-07-03_1

Järgmine lehekülg »