Uncategorized


Ühel meeleolukal koosviibimisel selgus, et mul on siiski paar püsilugejat, kes kurtsid, et ma pole ammu midagi kirjutanud. Tösi, pole jah. Kuivörd mul endalegi meeldib aeg-ajalt vaadata, mida ma olen ühel-vöi-teisel aastal mönel kuul teinud, siis peab vist ikka midagi kirjutama. Kuna ma töesti detailselt ei mäleta, mida ma olen teinud möödunud aastal, siis tuleb appi endomondo, kus on vähemal sporditegemise ajalugu olemas ja kuna mu trennid ei ole iseenesestmöistagi väga huvitavad, siis meenutan vähemalt oma O-suve. Alustan sealt, kust pooleli jäin, ehk aprill ja Jüriöö.

Jüriöö, Alatskivi (kaart)

20150418_Jyrioo

Jüriöö on see üks vöistlustest minu hapral O-hooajal, kuhu ma tahan minna. Pressisin end ka seekord tiimi :) Arvasin, et jaksan nats joosta, aga kui esimese-vahetuse-Mati tuli välja 11’nda mehena, siis teel esimesse ja teise punkti panid noored (ja möni üldse mitte nii noor) välejalad mu’st mööda paremalt ja vasakult. Natukene piinlik, ma üldse ei jaksanud. Peamiselt ei jaksanud ma seeöttu, et tavalise pealinlasena ei ole ma harjunud mägedes jooksma ja just neid mägesid rajameister pakkus. Ma päris täpselt ei saa aru, miks on vaja iga punkt just mäe otsa panna, aga noh oma nörkuses on alati lihtne kedagi teist süüdistada. Vaatamata sellele, et ma ei jaksanud, oli JüriÖÖ ikka veel väga lahe. Kui klubisisese kvalifikatsiooni läbin, siis lähen jälle. Körge viis ka Heidile, kes autotäie vastu hommiku koju söidutas. Ma ei saa küll aru, kuidas ta seda suutis, sest terve autotäis nohises vaikselt magada.

Hiiu-Männiku ratta-O (kaart 1, kaart 2)

Mul oli o-aasta alguses kaval plaan, et nüüd hakkan ratta-o’d tegema, sest ratas on äge ja orienteerumine on äge. Kas on veel paremat komplekti olemas? Aprillis-mais olin täitsa teemas, aga siis rauges jaks – kaua sa neid Männiku/Nömme/Hiiu kaarte üht- ja teistpidi ikka jaksad läbi söita.

Igaljuhul 21. aprillil läksin Hiiu päevakule, mis pöikas korra ka Männikule. Kuna naiste rada on nii naeruväärselt lühike, siis seda oli nats imelik söita, ca 10 km’i pärast ei ole vaja ju ratast tolmuseks ajada. Olin sunnitud rattapäevakutel meestega ühte rada söitma ja seetöttu polnud motivatsiooni vaja kaugelt otsida – peamine oli mitte viimaseks jääda. Seal Hiiu päevakul tegin aga paraku vea, valisin naiste raja 8.2 km’i (reaalselt söitsin 10.95 km’i). Vähemalt öppisin sellest veast ja edaspidi kimasin meestega vöidu. Ega ma sellest söidust suurt midagi ei mäleta, aga seda mäletan küll, et juba rajal olles tundus mulle, et 13’s punkt tuli kuidagi maruvara kätte. GPS-jälg kinnitab seda. See iseloomustabki suurest neid OK Nõmme päevakuid – vahel tundub, et olulisem on asi ära teha, mitte niivörd kvaliteedile röhku panna, st punkt oli ju olemas, pole nagu pöhjust kurtmiseks. Önneks polnud see punn kuskil vales augus vöi orvandis, vaid lihtsalt nats varem kui ta kaardi peal märgitud on. Kokkuvötteks – tehtud!

Lümandu, vösajooks on vörratu-O (kaart)

20150423_Lymandu

Ma ei tea, kes see mees/naine oli, kes ütles, et “Vösajooks on vörratu”, aga üsna kindlalt pole ta Lümandu metsas käinud. Sest noh, see ei ole enam isegi mitte naljakas, see on ehe porr. Pöhimötteliselt oli kaks varianti – kas pressid läbi rohelise rooma-visku-roni meetodil vöi jooksed mööda sihte täisnurki kasutades. Tegin mölemat. Mul oli tunne, et ma olin seal metsas terve igaviku, aga tulemusi vaadates selgub, et möni oli veelgi kauem.

Kahtlustan, et see Tatter elab sealkandis ja tal ei ole ajaviiteks muud teha kui kohalikku vösa kaardistada. Nojah siis, parema puudumisel kannatame ära. Vähemalt sai värsket öhku hingata.

Ah-jaa – täpsustan, vösajooks ei ole vörratu, O-jooks on vörratu!

Tugamanni, 80’s coming back-O (kaart)

20150430_TugamanniSeda päevakut iseloomustab hästi PÖ kommentaar oma endomondo tracki juures “Raja nimi oli 80’s coming back. Huvitav, kas Juku kasutas ka samu punktikohti kui 30 aastat tagasi? Samas huvitav, pole ammu saanud 2km pikkust etappi joosta.” Tösi, kui viimastel aastatel on pigem rohkem punkte, siis see päevaks säras oma punktide vähesusega. Ega kaheksakümendatel oligi nende pliiatsitega jube palju jamamist, arusaadav miks rajameister eelistas pigem vähem, kui rohkem neid KP’sid metsa viia. Kes ikka kogu pinalit metsas sorteerida viitsib. Samas oli see mumeelest isegi tore vaheldus, see pikk etapp oli äge, nöudis pidevalt kaardis olemist, järge ei tohtinud kaotada. Kuigi natuke kumas läbi see J. Tasa deviis “töeline orienteeruja jookseb tee körval metsas, seda isegi siis kui mööda teed oleks kiirem”. 80’ndatel tehti vist nii. Kogu metsas oleku ajast läksin kolmandasse punkti 21 minutit, mis on kolmandik koguajast. Vöimas.

image

Siin on köik majad lossid, turistielu ei ole kerge… +31 ei tee elu sugugi lihtsamaks :)
Mitte, et ma kurdaks.

Lootsin tegelikult nelja, aga näed rohkem ei pakutud. Nimelt pakuti lennukis kinoelamust (käisin ju puhkusel, aga kirjutan sellest möni teine kord) – ühel suunal kahte filmi ja tagasisuunal jälle kahte filmi. Millegipärast näidati üht filmi nii sinna lennul kui ka tagasilennul, mis on suhteliselt arusaamatu, sest umbes 80% (vöi rohkemgi) reisijatest olid mölemal lennul samad inimesed. Oleks siis, et kahel korral oleks saanud vaadata mönd head filmi, aga ei tavaline labane komöödia, mis önneks oli ka nats naljakas.

Get Smart (imdb, wiki) oli see, mida lennukitäis rahvast oli sunnitud kahel korral vaatama. Ei saa öelda, et tegu oleks halva filmiga, aga kindlasti pole see ka nii hea film, et peaks seda kaks korda vaatama. Önneks oli tagasilend nii varajasel hommikutunnil, et vägisi kippus uni peale – polnud kahju silma looja lasta. Ma ei saanudki aru, kas tegemist oli paroodiaga vöi mitte. Vist ikka mitte, kuigi paraleelid James Bondi filmidega olid lihtsad tekkima. Jajah, ma tean küll, et Get Smart on tegelikult originaalis kuuekümnendatest seriaal, mida vist isegi ETV kunagi näitas. Nojah see kaks korda vaadatud oligi spioonikas, kus peaosas oli Maxwell Smart, kes polnud just teab, mis osav ja särav spioon, aga läbi önne (ja äparduste) löppes tal alati köik hästi. Omas žanris polnud tol filmil viga midagi, kuigi jään Eliga eriarvamusele sellest, et see film väga hea oli (ikka selles omas žanris).

Üks päris naljakas koht oli küll filmis – kui Maxwell oli Moskvas vaenlaste kätte löksu jäänud, siis ähvaradas ta vaenlasi küll snapirite ja söjaväega, aga kuna miski ei möjunud, siis proovis ka Chuck Norrisega ähvardada – see pani venelased vähemalt korraks möttesse.

Maxwell Smart: I think it’s only fair to warn you, this facility is surrounded by a highly trained team of 130 Black Op Snipers.
Siegfried: I don’t believe you.
Maxwell Smart: Would you believe two dozen Delta Force Commandos?
Siegfried: No.
Maxwell Smart: How about Chuck Norris with a BB gun?

Ah-jaa üks hea koht oli veel, mida ei anna ümber seletada – see on näha päris treileri löpus (2:15 kohalt paar-kolm sekki) – vanemad pöörake oma lastele ka autosöidu ajal tähelepanu :)

Kid in Minivan: Mom! Mom, mom, mom, mom, mom!
Mom in Minivan: Sean, Sean, Sean, Sean, Sean! You see how annoying that is?

Teen teiste filmide jaoks eraldi postituse, sest see üks läheb paganama pikaks.

Lissaboni ma natukene vihkan, sest p2ev p2ttide, politsei, saatkonnas j6lkudes, katkise auto ning s88gita pole teps mitte mu ettekujutus puhkusest. Oudselt nome!

Mu isiklik päeva tegu on see, et söitsin Viimist linna poole mäest alla rattaga 51 km/h – möööööööönus! :)

Ühe veidra vene rahvusest meesterahva päeva tegu on ilmselt see, kui ta pärast meile ette keeramist üle abikaasa suure köhu end upitas ja meile oma pikka keskmist näppu näitas :) Me olime rattaga ja sooritasime ristmikul pööret, mis oli igati seaduspärane, ta oli ka ristmikul, aga tegi meile napika, et noh rattur pole söiduk. Ägä! Ma loodan, et tal sai terveks öhtuks tuju heaks.

908Aasta viimasel O-jooksul önnestus mul vötta köik KP’d, st eelmised möödapanekud olid asja eest ja tuleb välja, et inimene öpibki oma vigadest. Vaat kus lops! Aastalõpu teatevöistlus läks just nii nagu ennustasime – köik, kes olid meist tugevamad olid meist ees pool – pole pöhjust kurtmiseks.

tpphetkAasta eesmärk – teha kordki ära Inxile – jäi küll täitmata, aga eks siis peab järgmisel aastal kahel korral ära tegema. Lihtne! :)

Mu eelmise aasta vaieldamatu tipphetk oli 17. juulil. Körvaolev pilt on parim hetk üldse – see on see ja see on tehtud! See, mida ma olen niiväga tahtnud. Kogu juulikuu oli superb – Kaukaasia ja mäed!

Hääd aastalöppu teilegi ja järgmisel aastal näeme. Spordirajal kindlasti.

Mul on O-hooajal neli kindlat eesmärki – Jüriöö, Jukola, KlubideKarikas ja AastaKetz. Kui hooajal neljast eesmärgist kom täita, siis on peaaegu hästi läinud. Korda läinuks ei saa hooaega lugeda seepärast, et Inx on ikka veel alistamata (ma pean ju korra aastas suutma teda vöita) – isegi Ketzi reeglitega ei önnestunud. Eelmisel aastal sai vähemalt nooleviskes ja seetöttu summa-summaarum Inxist parem oldud. …aga noh Aastalõpu vöistlus on veel tulemas, mul (meil) on veel vöimalus. Inx – ole valmis!!! :)

ketz20081Päeva-öhtu-öö sissejuhatuseks toimus väike sportlik pingutus, mis oli külalisesinaja Risto poolt ettevalmistatud ning läbi viidud väga kiiduväärselt. Esialgu ei saanud ma kaardist töesti la essugi aru, vihje peale, et keera kaart ikka öiget pidi kätte, tekkis mul’gi selgus – selgepilt, tuleb punuma pista. Kohe alguses tabas mind sama effekt, mis eelmise aastal öisel Xdreamil, kus Kääriku kaardil olid körgusjooned ära vöetud ja punktid olid justnagu “koht metsas”. Äratundmine seisnes just selles reljeefi puudumises – mulle kui pöhjaeestlasele on normaalne, et kohati on metsas auk vöi tipp, enamaks meil siin pöhjust pole. Suur oli imestus kui metsa sisse keerates suusamägi hopsti 2008-11-01-1välja ilmus – justnagu eiteakust. Startisime Avega koos ja mötlesime, et oleme marukavalad ning löikame mööda lagedat punkti. Tühjagi see kaval möte oli, sest nagu üsnapea selgus oli see Möedaku mets äraütlemata risune ja tavaliste jooksutossudega polnud seal jooksmine teab mis tantsupidu. Kasutasime siiski ära viimastenastartinute eelise ja edaspidi lippasime mööda sissejoostud lohasid – sipsti teine ja kolmas punkt vöetud. Jöuamegi järgmise Ketzi eripära juurde – lisaks O-jooksule on alati mingi boonus lisaks – seekord pidi iga ringi järel tegema söögipausi, vöimalus oli valida süsivesikute vöi valgusüsti vahel. Jehuuu! Sweet. Surusin ülivägamagusa siirupi sisse ja punusin edasi.

Teine ring oli nö tavalise kaardiga jooksmine, aga noh see paganama Möedaku on nii mägine, et pool aega 2008-11-01-0pidi niisama selg köveras ja käet pölvedel mäest üles rühkima. Sellel ringil önnestus mul ka Ave eest ära joosta, aga nagu hiljem selgus, siis mitte kauaks. Valgusüsti suutsin taluda tänu rajameistri poolt pakutavale veele (sest teadupoolest ma muna ju niisama muidu ei söö).

Kolmas ring oli bingo :) …kohe alguses. Mitte ei saanud aru kuhu ma läksin, kindad unustasin ka söögipunkti ja nii ma siis külmetasingi oma näppe seal metsa vahel uitades. Mingil arusaamatul pöhjusel tuli mul äkki imeline selginemine ja ma isegi sain aru, kus ma olin. See selgeks tehtud, suutsin punktigi vöetud. Küll, aga olin ma seal metsavahel uitamisega nii palju aega veetnud, et sain punktis taas Avega kokku. Prrrr…. nöme. Samas muidugi sai edasi koos minna, vanema öe peale on alati hea 113loota :) – viisakalt kuni viimase punktini. Siis vötsin jalad köhu alt välja ja punusin nii nagu jöudu veel oli. Ca minutiga jooksin eest ära. Tublilaps!

Kokkuvöttes väga mönus O-jooks. Kuni 31. detsembrini tuleb nüüd pausi pidada ja vormi koguda :)

Tulemused / Vaheajad

Peale jooksu oli saun ja siis on ma ei tea mis juhtus, sest pittu läks keegi juuresoleval pildil köige vasakpoolsem. Tundub, et kohtas seal teisgi karvaseid ja sulelisi. Mina ei tea midagi, pole kunagi näinud :)

Järgmine lehekülg »