Juubelipostitus

See postitus on käesoleva blogi postitus järjekorranumbriga 1000! Uhke värk, eks.

Näppisin pisut satistikat. Kuna kolisin septembrist 2007 oma blogiga blogsportist wordpressi, siis ei ole statistikas ajavahemikust 5.02-14.09.2007 (tegelikult on esimene postitus tehtud 16.12.2003, aga kuna pärast seda tuli 3 aastat ja kolm kuud kestev paus, siis see ei lähe arvesse). Aga tühja kah, keda need seitse kuud ikka huvitavad :)

Seega statistika kepphobune.wordpress.com kohta.

Kokku postitusi – 1 000
Kommentaare – 510
Kokku vaatamisi – 119 993
Kõige popim päev – 28.09.2011, 357 vaatamist
Keskmiselt 71 vaatamist päevas
Aktiivseim aeg päevast – 10:00

Kõige populaarsemad otsingusõnad TOP10:
1. nikon d80 – 5 913
2. marie antoinette – 3 257
3. suvi – 797
4. valkyrie – 666 (väga tähendusrikas, kas te ei leia)
5. dan in real life – 616
6. adidas stabil – 540
7. kepphobune – 540
8. knight rider – 454
9. keila suusarajad – 383
10. d80 – 345

Viitajad TOP10 (st nende lehtede kaudu on jõutud minu blogisse):
1. Risto ajaveeb – 10 582
2. blog.tr.ee – 5 530
3. SK Mercury ajaveebide alamrubriik – 3 039
4. Heidi ajaveeb –  954
5. erinevad otsingumootorid (google erinevate maade portaalid, google pildiotsing, yahoo pildiotsing, bing, yandex, ask.com, google bobile) – 949
6.  Taneli ajaveeb – 856
7. kepphobune.blogspot.com –  810
8.  wordpress.com eesti keelne esileht – 542
9.  wordpress dashborad – 468 (st worpressi töölaud neile, kes end wordpressi sisse logivad)
10.  Marguse ajaveeb – 429
Märgin siis ära ka 11. ja 12. koha –  Laevukeste ajaveeb (253) ja FB (248) klikiga.

TOP 10 postitused:
1. ajaveebi esileht – 69 380
2. Nikon D80 – 7 665
3. Marie Antoinette (2006) –  3 433
4. Adidas Stabil – 1 151
5. Valkyrie –  897
6. Keila suusarajad.ee –  781
7. Spordiaasta 2008 parimad –  728
8. Dan in Real Life –  680
9. Vabadusrist, mitte haakrist – 619
10. MacGyver, The Cosby Show ja Beverly Hills 90210 – puhas teleklassika! – 551

TOP10 klikid (st millisele lehele on mindud siit lehelt):
1. Merli ajaveeb – 599
2. Heiti ja Maare ajaveeb –  357
3. Flickr konto – 330
4. kepphobune.files.wordpress.com/2008/05/nikon-d80.jpg – 269
5. kepphobune.files.wordpress.com/2009/01/marie_antoinette.jpg – 211
6. kepphobune.files.wordpress.com/2011/09/korteriyhistu_huumorinurk.jpg – 210
7. Risto ajaveeb – 209
8. kepphobune.files.wordpress.com/2009/01/keila-suusarada.jpg – 197
9. Kadri Lehtla ajaveeb – 160
10. Elo ajaveeb – 159

TOP3 kommenteeritud postitused:
1. Klassiekskursioon – 9
2.  Xdream, see öine – 8
3. Xdream Ardus – ekstreemkanuu, mönus O-etapp ja 15 km rattarallit – 8

Nüüd sai küll köik kirja. Püüan jätkata sama usinalt (kuigi viimasel ajal on selle usinusega kehvasti). Palju önne mulle teie köigi poolt :)

 

Halb vöistluskorraldus ehk kogemus möödunud nv’st

Käisin nädalavatusel Tartus, suurema osa ärkvel oldud ajast veetsin spordisaalis. Ei, ma ei teinud ise sporti – vaatasin sporti. St ametlikult ei ole see tantsimine sport, aga see, mida seal tehakse on sulaselge sport. Nimelt toimus Tartus Estonian Dance Organizationi poolt korraldatud Winter Cup 2011, kus võisteldi hip-hopi, disco dance, street dance show ja show dance kategooriates. Osalejaid oli 763, st päris arvestatav mass tantsijaid. Kui te arvate, et disco on kolmapäeva öhtune Hollywood, kus igaüks omamoodi puusi hööritab vöi John Travolta Saturday Night Fever stiilis vehklemine, siis te eksite rängalt. See disco, mida need noored seal esitasid olid konkreetselt räige andmine – hüpe hüppe järel, sekka möni spagaat vöi salto, st üldse mitte mingi tavaline ärplemine. Näide 1 ja näide 2 – päris muljetavaldav tempo, kaspole? :)

Ausalt, mul polnud aimugi, et need vöistlused nii suured on, osalejate arvu mötlen. Karauul ju. Noorimad olid ca 7 javanemad umbes 17-18. Teadsin, et sellised vöistlused toimuvad, aga see, et seal on nii palju osalejaid ja nii pikad päevad ja, et see on NII sport oli mulle küll üllatus.

Miks ma aga sellest vöistlusest tegelikult üldse kirjutan, on korralduslik pool, mis oli tagasihoidlikult öeldes halb. Töesti halb, noh.

* ajakava kohaselt pidid vöistlused alagama vist kell 9:30 ja autasustamine pidi algama kell 20:30. Mis te arvate, mis kell see autasustamine tegelikult algas? Kell 23:00 – jah, päriselt. Sealjuures jäeti ära nö vöistluste ametlik avamine ning individuaaltantsude autasustamine, mis pidi toimuma mingil ajal keset päeva. Täiesti arusaamatu, kuidas saab ajakava nii valesti koostada. Töenäoliselt oli korraldajate soov vöistlus ära mahutada ühele päevale, seega tehti ajakava vöimalikult tihe, jätmata ühtki nö vaba hetke. Köik kategooriad läksid oma ajast üle ja kuna ei oldud jäetud vaba aega erinevate kategooriate vahele, kuid need tekkisid ikkagi, siis oli ajakava löhkiminek juba üsna varajases vöistuse faasis üsna ilmselge. Arvatavasti ei tahetud teha kahepäevast vöistlust just seetöttu, et see oleks läinud tunduvalt kallimaks (kahe päeva saali üür, kohtunikele kahe päeva töötasu maksmine jnejne), aga mu meelest vöiks oma sportlaste eest ikka hoolitseda, eriti arvestades, et osalejaid oli ka 7-aastaseid. Vaesed vanemad, kes oma lapsi koju (Tallinna) ootasid.

* igas kategoorias (disco, disco duo, hiphop, hiphop duo, freestyle) vöistelesid eraldi klassides algajad ning edasijöudnud – köik tore, eks? Mittetoredaks läks asi autasustamisel. Spordisaalis oli täiesti olemas pjedestaal, millele esikolmik ronida saaks. Edasijöudnud saidki, aga algajate klassi esikolmikule jäi vaid rööm sellest, et said pjedestaali körval seista ning mikrofoniga öhtujuht andis neile üks käsi mikrofoni hoides, teise käega näppude vahelt diplomi. Ainult diplomi. Milline lugupidamine. Tuues körvale vördlust O-vöistluselt, siis B-klassi vöistlejad peaks saama auhinnad kätte finišiala telgis, mitte üldise autasustamise käigus. Nagu öeldud, siis edasijöunud said küll pjedestaalile ronida, aga diplom ning medal anti kätte ikkagi suht samamoodi, mikrofoniga daam küll seda tööd enam tegema ei pidanud, aga see-eest täitsid diplomi ja medali üleandmise ülesannet edukalt mingi assistendid. Arvestades, et kohal oli ka EDO president Kai Meristo, siis miks ei vöinud auhindasid üle anda tema. Lapsele ja noorele on oluline, et teda autasustaks keegi tähtis inimene ja ega see käesurumine ju tükki küljest vöta, kui too proua juba seal olemas oli. Proua ulatas öhtujuhile  ette protokolle, kust esikolmiku nimesid ette lugeda. Mu meelest oleks pidanud just see olema assistendi töö. Veider tööjaotus igaljuhul.

* diplom ja medal on küll toredad asjad, aga laste vöistlusel jääb sellest väheks. Igale esikolmiku vöistlejale ühe shokolaadi, müslibatooni vöi möne muu väiksema nänni ostmine ei tohiks nüüd nii üle jöu ka käia. Sealjuures olid medalid igasuguse graveeringuta. 5-aasta pärast tühja medalit vaadates vaevalt meelde tuleb, mille eest see täpselt saadud on. Tundub, et tegemist oli v. halva müügitööga – kui ikka sponsorite poole pöörduda jutuga, et sul on spordisaalis 700 last (ja vähemalt poolte vanemad), siis keegi kuskilt ikka mingi nänni annab vöi kui ei anna, siis müüd odavamalt, kui seda kaubandusvörgus pakutakse. Väike auhind on lastele oluline, väga oluline. Eriti kurb meel on mul nendest lastest, kes said ainult diplomi või mönes möttes on diplom isegi parem, sinna on vähemalt peale kirjutatud vöistluse nimi ja saavutatud koht. Enne võistlust avaldatud juhendis oli muuseas kirjas “kõikidele finalistidele medalid, autasud, diplomid”- too autasud koht jäi vist korraldajatel märkamata.

Vaatamata tollele väga halvale korraldusele (eriti see ajakavaga) puusse panek, oli vöistlus äge. Mu jaoks täiesti uus maailm. Tore, kui inimesed teevad asja, mis neile meeldib. Retsept neile noortele, kes selle 14-tunnise päeva vastu pidasid. Mu noor söber, kelle vöistlust mina vaatasin sai päeva jooksul esineda ca 14-15 korral (meil läks lugemine sassi) – respect!

 

Hulgi pole odavam

Tegin täna matemaatikat – kui 30-päeva ühissöidukikaart maksab 275 krooni ja ühes kuus on keskmiselt 20 tööpäeva ning arvestades, et mu bussiga söit piirdub kahe söiduga päevas, siis on mul odavam söita üksikpiletiga kui kuukaardiga :) (275/13=21.15) Ja-jah, ma tean küll, et  on nats ümbernurgaloogika, aga ikkagi. Kuukaardi möte peaks ju olema see, et ostan nö hulgi ja saan odavamalt, mitte kallimalt kui üksikmüügist. Nii veider. Ja noh just möni hetk peale mu matemaatikat, tuli uudis, et Tallinna ekspressbusside piletid lähevad odavamaks – palun sama tavabussidele.

Sesoes selle eelmise nädala uudisega, et MuPo’d hakkavad nüüd ka erariietes vahti pidama tekkis mul kohe küsimus, et ei tea kas neil ikka on öigus eraldusmärke kandmata niisama inimesi jälgida, aga jäägu see möne inimese teise vaielda. Enivei, väga imelik tegutsemispoliitika.

Veel üks asi seoses MuPo’ga. Tundub, et kui politsei eesmärk on olla kodanikule abiks ja aidata inimesi (teoorias, eksju), siis MuPo eesmärk on vaid inimeste karistamine. NY’s olles pidin igapäevaselt rongiga söitma ligi tunni, et Citysse jöuda. Paaril korral oli ka piletite söitjaid – mittekordagi ei olnud näha seda, et kontrolör oleks koheselt karistama hakanud, köigepealt ikka otsiti lahendusi – st sellel liinil kus ma söitsin sai kontrolöri käest rongis osta pileti, mis maksis küll oluliselt rohkem raha kui enne söidu algust ostetud pilet, aga siiski – inimesele anti vöimalus. Vöi üks naisterahvas oli pärat pikaleveninud reedeöhtut istunud vale liini peale – ka talle ei hakatud kohe trahvi väänama, vaid lasti tal rongilt lihtsalt maha minna. Vöi ma ise – ostsin igapäev endale Off-Peak Round Trip pileti, mis maksis 13.75$ – päris mitu päeva polnud üldse probleemi, kui siis ühel päeval üks kontrolör ühtäkki avastas, et ma söitsin vägagi tipptunnil ja siis too Off-Peak ei sobi mitte söitmiseks. Arvake, kas ta tegi sellest väga numbrit? Ei, loomulikult mitte :) – juhtis vaid täehlepanu, et ma peaks ostma mingi lisapileti. Ma muidugi tegin turisti näo pähe ja ei saanud midagi aru :) See rumala turisti mängimine on muide alati kasulik nii piletikontrolöridega suheldes. Töötab alati!

ps kriipsutasin läbi ilmselge vale :) …ja lähen häbenen kuskil nurgas edasi

 

Nagu kaks tilka vett – NOT!

Öuuuudne, mis kino Sõprus Kieraga tegi. Ei tea, kas nad ise arvasid, et tegmist on kunstiga vöimidagi? Igaljuhul ei kukkunud välja – üldse! Ilus inimene tehti koledaks, see pole üldse viisakas.

Vasakul originaal ja paremal kino Sõprus poolt tehtud käkerdis.

ps film jäi kahjuks nägemata
pps ja see kollane casino reklaam on ka eriti kole

 

Oscarid, 81st korda – otse veebist, olgu tänatud tehnikaajastu

Mul on jube kahju, et ükski Eesti kanalitest ei näita Oscarite jagamist, kriisiaeg paneb vist asjad ikka vägagi paika. Kuigi isegi Läti ja Leedu on nende riikide nimekirjas, kes näitavad tseremooniat. Halloooo – Läti?

Önneks on olemas internet. On olemas hulgim vöimalusi jälgida Oscarite jagamist ja ka sellele eelnevat Punast Vaipa live-blogimisena, kuid siiski-siiski önnestus mul löpuks leida ka pilt veebist …olgu tänatud tehnikaajastu.

Pilt – siit peaks hakkama nägema pilti, siis kui läheb Oscarite jagamiseks.
Pilt – päris live pilti juba praegu ka punaselt vaibalt näeb siit.
Tekst – live-blogi aga saab lugeda siin – selles möttes pole see väga hea leht, et see ei tee ise automaatselt refreshi.
Pilt ja tekst – siin – korraga live blogimine kui ka pilt, kuid kuna kasutajaid on väga palju, siis see pilt hüppab.

Elioni kliendina peaksin nägema ka PRO7 pealt kogu tseremooniat, aga mul on väike kahtlus hinges, et need sakslased hakkavad originaaltekstile omas keeles peale lalisema. Loodan siiralt, et sakslased oskavad mind positiivselt üllatada.

Huh nüüd peaks enne päris tseremoonia algust tunnikese magama ka :)

Ah-jaa, kui keegi vaatab Oscareid koos suurema hulga söpradega, siis teile ka väike mäng :) (kopi-paste blogist surf naked)

– One drink every time they show Brangelina in the audience for no apparent reason
– One drink every time someone thanks the Academy
– One drink every time someone thanks God
– One drink every time someone tells their kids to go to bed
– One drink every time someone pulls out a prepared speech
– One drink each if Brad and Angie lose (two if they win)
– Three drinks if St. Angie busts out her cunt face when someone else wins best actress
– Two drinks if someone cusses (three if someone flips the bird)
– One drink every time Slumdog wins an award (two if they actually lose one)
– One drink if anyone changes their outfit
– Two drink for any douchebaggy guests/presenters
– Five drinks if the rumors of Zac Efron singing in the opening number turn out to be true
– One drink every time someone cries
-Two drinks if someone names their fellow nominees (five if they forgot Angie was one of them)
– One drink every time someone flubs a line
– One drink during the tribute to honor those who have died in the last year (take an extra drink for every actor the Academy snubs and forgets to put into the tribute)

 

230 AZF – peenemat sorti liiklushuligaan

Mulle öudselt meeldivad need autoomanikud, kes kasutavad ühissöidukirida vöi siis näiteks pöörderida selleks, et öigel hetkel ümber reastuda nigu öige mees kunagi ja vöita niimoodi sipsti oma 20 sekki – marulahe ju. Las need teised autod seisavad, mul ju hea hooga söita. Need autoomanikud on sellised ägedad.

Aga veel ägedamad, lausa lust vaadata, on need mehed, kes söidavad raudtee ülesöidukohas köikidest seisvatest autodest mööda ja siis pressivad end esimese masina ning tökkepuu vahele, et ikka kindlasti kohe köige esimesena saada üle raudtee. No ja siis järgmise valgusfoori juures ollaks taas köik ühes rivis. Iseenesest on ju arusaadav, kui ikka oled ostnud endale suure masin, siis on nii piinlik igasugu muude pannidega koos sabas seista. Äkki keegi arvab veel, et autojuht on möku vöi midagi.

Igaljuhul tahaksin tervitada musta Grand Cherokee 230 AZF omanikku, kes teisipäeval kell 20:22 üldse ei tahtnud saba löppu jääda, vaid ikka pressis esimeseks. Masin on tul 2003 aastal ostetud, äkki on aeg uus ja uhkem osta. Möeldagu sellele.

ps lugemisel irooniameel oluline
pps oma vöi kellegi teise, aga Eestis registreeritud söiduki andmeid saav igaüks vaadata siit

 

Tere sügis

…ei, mitte ilma ma ei mötle (kuigi see tänane sadu polnud ka teab mis meeldiv) vaid mötlen ummikuid. Suvi on selline mönus puhkuste aeg, kus saab rahulikult isegi linnas autoga liigelda ning bussiga saab töölt koju meeldivalt kiiresti. Täna aga sai linnast Järvele umbes 45-50 minutit. Sellised meeldivad ummikud siis. Muidugi on möni autojuht taaskord suvega ära unustanud selle väikese reegli, et kui fooris on kollane ning teiselpool ristmikku ei ole vaba kohta seismiseks, siis ristmikkule välja söitmine on enam kui väär. Ja nii siis seisavad autod ühtpidi ja teistpidi. Mulle ikka ei meeldi sellised asjad.

Oleks siis vähemalt normaalne ilm, et rattaga tööle minna, saaks autodele ära teha. Selle praeguse ilmaga ei saa ju midagi.

 

Eestispordib.ee

Tänane rattatiir tunnistas taas seda töde, et mäestikulaager on kasulik vaiksele tiksumisele – st aeroobsele pöhjale. Mulle kohe meeldis :)

Aga millest ma kirjutada tahtsin on see, et metsavahel on peale tööpäeva (kella 8 aegki veel) nii mönusalt palju inimesi, et lust vaadata. Eriti palju on kepiköndijaid, üksjagu ka jooksjaid ning rattureid mönevörra vähem. Sealjuures keppijateks on nii mehi kui naisi igas vanuses. Eriti ägedad olid paarid – isa ja laps. Su-per – eestlane spordib :)

Paar jalgratturit ja jooksjat jäid silma sellega, et nende näolt peegeldus iga pingutuse raas – no nii raske oli kohe, et oi-oi-oi. Ei tea kas sellisest sportimisest röömu ka tuntakse vöi ongi treening vihane enda sundimine? Umbes nagu need jöusaalimehed, kes lihaseid punnitades hantlit kaks korda üles jaksavad tösta – ise end samal ajal peeglist imetledes. Sport, eriti treening, peab olema ikka tegemisenauding mitte valus enesepiinamine. Mul oli igaljuhul nendest spordipoistest lausa kahju.

Homme proovin jalgpalli :)

 

Ronaldo vs Ronaldo

Nagu kaks tilka vett :)

Ronaldo – eksjalgpallur

Ronaldo – jalgpallur

Pilte ei saanud panna, blogilugejaid ehmataks end kohe avalehel surnuks :) (viide)

 

Kas linnatänaval vöib inimest pildistada?

Lisaks juutjuubile, mis raiskab mu aega kodus olles (tööl ei saa häälega asju vaadata) on olemas köikvöimalikud kohad, kuhu inimesed riputavad üles pilte ja need on hääletud, seega saab tööl aega tappa – need on need kohad, kuhu ma vöingi ennast unustada.

Vötame näiteks Flickr, seal on löpmatult palju erinevate kasutajate poolt üles pandud pilte. Vöi siis möni fotoblogi vöi noh midaiganes, kus leidub ilusaid pilte. Möni pilt on nii lihtne, aga samas nii ilus (ilus ei ole päris õige sõna siia, aga ma paremat ka ei oska leida hetkel), et mul jääb täiesti arusaamatuks, kuidas suudavad inimesed tühja koha pealt näha sellist pilti. Tahaks omada ka sellist silma. No näiteks reisidel vöimidagi. Mul paraku tulevad enamus juhtudel välja tavalised turistikad ja need on nii igavad. Isegi spordist annab teha selliseid pilte, mis pole lihtsalt tavalised spordipildid, vaid neil on see miski küljes. Flickril kusjuures on veel see omadus, et kasutajad saavad panna kirja ka selle, mis fotokaga pilt on tehtud ja nagu kehvas sporditulemuses pole süüdi mitte vilets varustus, ei ole hea pildi eelduseks viimase peal aparaat – ikka sportlane / pildistaja on oluline. Heaküll, parem varustus annab möninga eelise, kuid siiski… kui ikka teed nö läbupilte, siis teed sa neid iga fotokaga.

Eriti lahedad on pildid inimestest – suvaliselt tänaval, otse elust. Reisil olles, ehk siis välismaal, pole mul väga probleemi (no nats kahtlen ikka tegelt) suunata fotokas inimesele ja pilt lihtsalt ära teha, aga siin kodus ma seda teha ei julge. Imelik, eksju. Ise ka aru ei saa miks. Vöibolla on see sellest, et välismaal olen ma (või üksköik kes on reisil) üsna äratuntavalt turist ja see, et turist pilti teeb on okei, kuid see, et eestlane kodus eestlast pildistab vöib tunduda veider. Ma ei oleks kindel, kas mulle endalegi meeldiks kui mu’st keegi tänaval pilti teeks. Kuigi… mis vahe sel on :)

Üleüldse, kas tohiks inimesest niisama tänaval pilti teha? Kas vöib ka valimatu söimu osaliseks saada vöi siis hoopis halvimal juhul veel midagi hullemat? Kas Sulle meeldiks kui keegi Su’st tänaval pilti teeks? Küsimata, lihtsalt. On sel vahet, kas pildistajaks on turist või mitte turist?

Ei tea kuidas oleks vöimalik endalegi too eriline fotosilm saada.