xDream


Kes aasta löpus Xdreami jöulurada läbi ei tee, see on loll! NALI!!!

2017-12-24_Xdream_jouluradaOsalesin Xdreamil viimati 2015 aastal, täpsemalt BikeXdreamil Keilas. Öudselt tore oli. N-ö päris Xdreamil oli veel kunagi varem, no ei tömba enam see mudas ja sopas rapsimine, kuigi ära kunagi ütle mittekunagi. Kes teab, ehk lähen millalgi jälle. Igaljuhul, pärast seda 2014’ndat olen käinud vaid Xdreami jöuluradadel ja möödunud aastal ka esmakordselt olnud lihavötterajal. Need on toredad, ajavötuta sportimised. Mulle meeldib.

2017 aasta jöulurada oli Stroomi metsas, st mönus kodulähedane üritus. Erinevaid aegasid klapitades läksime Merliga sinna jöululapäeva ennelöunal, enne suurt söömist on vaja ju köht pisut tühjaks joosta. St ideaalne ajastus. Ilm oli hirmus tuuline, seega tuli kiirelt see ranna osa ära joosta, et metsavahele sooja saada. Kolmanda punkti poole sörkides plaanisime esialgu minna otse läbi metsa, aga oht, et jalad saavad märjaks, hoidis meid siiski teedel. Pigem ringiga, aga kuiva jalaga. Loodan, et ka tuleval laupäeval tahab linna-O päevaku rajameister endast head muljet jätta ja säästab päevakulisi sellest vesisest metsast. Ei tahaks haigeks jääda. Aga tulles tagasi selle jöuluraja juurde, siis sörkisime, jalutamisega vaheldumisi selle kergelt vesteldes löpuni. 5 kilomeetrit ja 40 minutit puhast kvaliteetaega!

Tore, et oli tehtud rada, mida sai kuiva jalaga läbida ja erinevalt lihavötterajast ei pidanud kuskil roomama vöi mudas plätserdama. Jään ootama aprilli.

ps ei tea, millal Xdreami poisid selle loosimise läbi viivad, mida nad välja on kuulutanud?

Advertisements

Kunagi aprillis ühel hirmus tuulisel päeval läksime perega Xdreami lihavötterajale. Tuul oli selline, et tahtis ära viia. Päris läbi me seda ei köndinudki, piirdusime nelja puntkiga ja tulime tulema. Kuna aga ühes punktis pidi olema mingi n-ö lisaülesanne, ehk et loosis osalemiseks tuli end pildistada ja FB’sse see pilt üles laadida, siis ei saanud ma ju jätta vöimalust kasutamata ja läksin poolteist nädalat hiljem üksi 2017-04-26_Xdreamseda rada jalutama. Vötsin ikka korrektselt ka puntkid 1-4 ära, sest nii oli täismäng. Viies oli veel selles möttes OK punkt, et ei pidanud kuhugi sopa sisse solberdama minema, aga kuuendas oli Xdream on tuntud “headuses”. St otsi punkti nii, et saad natuke sopaseks ka. Ega ma toda punkti üles ei leidnudki, sest väga ei tömmanud sinna maa alla uitama minema. Oleks vöinud ju hoiatada, et ära pane oma köige uuemaid spordijalatseid jalga, sest vöid end pisut ära määrida ja taskulambi vajaduse oleks ka vöinud ära mainida… Seitsmes ja kaheksas olid enam-vähem, kuigi kaheksandas punktis poleks tahtnud kohata seda meest, kes toda punkrit oma elukohaks pidas. Ma ei saa aru, mis teema sellel Xdreamil selle sopa sees püherdamisega on. Mul on tunne, et Xdreami korraldajate / rajameistrite arvates on ainuke öige Xdream see, kus saad ikka poriseks ka. Kui nende lihavötte- ja jöuluradade eesmärk on tuua peresid koos aega veetma, siis miks peab ilmtingimata see rada olema selline, et löpetad sopaste jalgadega vöi siis vähemalt pead osavalt laveerima, et mitte poriseks saada. Miks?

Ka körvaltvaatajana pole see Xdream enam eriti ahvatlev, sest sopajögede ja mülgaste läbimine ei tundu üleliia kütkestav. Mis on saanud mönusatest aju ragistamist nöudvatest o-ülesannetest vöi siis mönevörra tehnilisemast rattasöidust? Miks on alati rada eriti äge siis kui vöistlejad löpetavad ülepea poristena. Imelik.

Aga tulles tagasi tolle lihavötteraja juurde, siis kaheksandast punktist otsustasin otse löpp-punkti sammuda. Olles va kuu aega varem vaadanud Osooni, kus Paljassaares kütiti metssigasid, oli natuke nagu köhe olla ka. Metsseajahi jäljed olid üsna ilmselgelt lumel näha ja natuke pimedaks kiskus ka. Igaljuhul jöudsin terve nahaga välja. Järgmistelt Xdreami pereradadelt loodan vähem jalgade mudaseks tegemist.

Seekord Xdreamile minnes oli üks asi kindel – jooksusamme ma teha ei taha. Polnud nagu päris valmis selleks. Sellise möttega otsisingi endale tiimikaaslasi ja ega see üleliia raske ülesanne ei olnud, sest nii Heidi, Eli kui ka Merle olid pöhimötteliselt kohe kambas. Kaunis. Eriti kaunis oleks olnud, kui seda päikest, mida Heidi lubas oleks näinud rohkem kui umbes 30 sekundit kuskil kolmandal tunnil :) Ja veel kaunim oleks olnud, kui metsa all poleks seda hirmsat jääd olnud. Täielik korraldamatus (nali!). Selle jää peal ukerdamise töttu said jalad hirmus valet koormust, valet selles möttes, et töötasid mingid sellised lihased, mis minul ilmselgelt arenenud pole ja seetöttu olin ma Xdreami järgsel ja ülejärgmisel päeval täiesti lombakas. Ma ei mäletagi, millal viimati mu pölv nii valus oli kui pärast seda jää-Xdreami.

2015-02-22 - WinterXdreamVötsime alustuseks kaks töusupunkti, et edaspidi sellist ronimist vältida – nii suusahüppemägi kui viljaelevaator olid muidugi ägedad kohad, iga päev sellistesse körgustesse ju ei satu. Sellepärast ongi Xdream tore, et satub kohtadesse, kuhu muidu eriti asja pole. Kerget elevust tekitas punkt nr 37, me ei osanud arvata, et jää veel endiselt nii paks on, et üle jää punkti saab. Arvasin, et punkti saab umbes selliselt nagu 2012 aasta Libahundil, aga seekord oli asi hoopis lihtsam. Harku suusaring oli köndimiseks konkreetselt sobimatu, paha meenutadagi. Punkt nr 2o oli natukene selline “koht metsas” punkt ja sellele me pihta ei saanudki, st köndisime omaarust öiges suunas, kui ühtäkki avastasime end parka nurgast – arutasime natuke variantide üle ja otsustasime punkti mitte otsima minna, ega me vöidu peale väljas ei olnud. 23. juures kaalusime pikalt, et kas minna ülevalt vöi siis otse alla ning sealt järgmise punktini – seiklushimu sai vöitu ja läksime ikkagi altkaudu. Pönev peab olema. Kui midagi üldse ette heita, siis  mu meelest on punkt nr 33 märgitud kui köige idapoolse sissepääsu juures olevaks, sinna me targalt läksimegi, aga tühjagi – saime kogu selle tunneli läbi köndida enne kui punktini jöudsime. Kas punktiring kaardil ei oleks pidanud olema siis pigem tolle eelmise sissepääsu juures?

Vaatamata sellele, et mul oli pölv s*taks valus, siis üldiselt olid igati toredad neli tundi meeldivas seltskonnas, kuid järgmisel aastal palun siiski jää metsa alt likvideerida :)

Ah-jaa kuskil kevade- vöi suvepoole peaks need punktid rattaga läbi söitma, lihtsalt niisama treeningu poolest. Kes kampa lööb?

Kaart suuremana

20150109_Xdreami_j6ulutervitusUmbes samamoodi kui on 1. jaanuari kohustuslik osa jalgpall söpradega, on ka jaanuari esimestel päevadel Xdreami jöulutervituse raja läbimine kohustus. Soovitavalt koos söbraga. Jep, 7.41 km / 1:41:21 puhast kvaliteetaega – nii mönigi maailma asi sai sel ajal paika pandud ja ära räägitud.

Ilm hoidis meid, paar päeva hiljem läks tormiks ja lumega poleks see matk üldse nii tore olnud. Isegi libe ei olnud. Üleliia keeruline ka ei olnud, aga ega see vist polegi kunagi tolle Xdreami jöulutervituse möte olnud.

Boonuseks sain veel lotovöidu :) St postitasin FB’sse ühe äärmiselt kena selfie ja vöitsin loosiga kompassi. Nii vöib aasta alata küll, selle vastu pole mul midagi.

…oleks pidanud täna ikka lotopileti ostma, äkki oleks ise selle pool miljonit vöitnud :) Oleks-poleks-tuleks!

Vöiduselfie

Käesoleva aasta spordipaus on tekitanud sellise spordinälja, et ma ei jaksa 22. veebruarit ära oodata. …ja siis need köik ülejäänud kuupäevad :)

Xdream_2015

Pildi pätsasin Xdreami FB lehelt.

Samamoodi nagu 1. jaanuari kohustuslikku kavva kuulub jalgpall on kolmandat aastat kohustuslik läbida aasta alguses ka Xdreami jöulutervitus. Mul on see küll kangesti venelaste jöulutervituse mekiga, aga no jöulud on jöulud. Looduses liikumine on ju puhas rööm, veel parem on seda rikastada O-spordiga – tore kohe kui keegi on metsa punktid viinud. Jätkatagu!

Xdream2013joul

Rada ei olnud küll üleliia huvitav, aga kui seltskond on hea, siis polegi vist väga vahet. 1:21:38 ja 7.22 km’i matkamist – hästi veedetud aeg!

ps kas ma juba ütlesin, kuidas mulle see talv siiani meeldib? :)

Sel aastal oli vist juba viies BikeXdream, aga mul on sellega läinud kuidagi eriti önnetult – olen käinud vaid ühel, sellel esimesel Körvemaal toimunud Xdreamil. Küll olen ma vahetult enne haigeks jäänud vöi siis möni muu tobe pöhjus (2010 – haige, 2011 – pildistasin, olin vist eelnevalt nats töbine ka, 2012 – KellaKlubi, ehk köige raskem loobumine) – sel aastal pidin minema i-gal-ju-hul!!! Bike Xdream on ju peaaegu, et köige ägedam asi üldse – rogain rattaga. On veel midagi ägedamat vöi?

6nne13Üks asi on muidugi soov minna, teine asi on kokku saada tiim. Mingil veidral pöhjusel ei armasta mu O-söbrad eriti rattasöitu. Meeldivad erandid on Merli ja Merle. Merlil oli üks teine asi (ükskord me läheme ikka, eks?), seega olime Merlega kahekesti. Variante kolmandaks liikmeks oli mitmeid, reedeks sai selgeks, et meie kauni tiimi kolmandaks liikmeks on Kadri. Kui ma sinnamaani arvasin, et tuleb tore tšill, siis sellel hetkel sain aru, et tuleb ikka panema hakata, sest Kadri on ju sportlane. Samas mul ei olnud midagi panemise vastu :) Olgu nii!

Hommikul oli ilm küll pisut viludavöitu, aga päevapeale lubas päikesepaistet ja +10 kraadi, st kaunis kevadilm ja parim viis selle veetmiseks ongi ju rattasöit. Tükk aega mötlesin, kas panen jalga Salomonid vöi rattakingad, otsustasin löpuks viimaste kasuks ja tagantjärgi töden, et öigesti otsustasin. Pelgasin, et jalgadel hakkab külm, aga tühjagi ta hakkas.

4h:01m:16s / 16 punkt / 61.21 km  (kliki, siis näed kaarti täissuuruses)

2013-10-12_BikeXdreamRajaplaaneerimiseks anti seekord palju vähem aega kui rogainil, vaid 15 minutit, aga noh meile jagus sellestki küll ja veel. Viimased viis minutit saime niisama nalja teha. Kuni stardikolmnurgani söitis rivi enam-vähem rahulikult, sest konvoist mööduda ei tohtinud ja noh mis sa ikka rapsid, kui inimesed ümberringi. Kolmnurgast läksid enamus tiime itta vöi siis löunasse – läände, nagu meie, tulid vähesed, aga me ei lasknud end sellest eriti häirida. Esimese vea tegime punktiga 37, sest millegipärast ei märganud vöi ei taibanud me pöörata ära öigest sihist, vaid söitsime välja teravnurga. Olime peaaegu juba ka punktist loobumas, kui Kadri näitas ikkagi sportlasehinge ja otsustas, et lähme vötame ära – möeldud-tehtud! 42 oli nendest punktidest, mis meie läbisime, köige kehvema ligipääsetavusega (selline söna on ju olemas, eks?), see siht oli üsna pehme ja vöttis läbi küll. Samas ei midagi väga hullu.

Asfaldile välja jöudes vötsin prouad endale tuulde ja panin ajama, päris hea oli asfaldil uhada. 43’ndasse ei plaaninud me esialgu minna, aga kuna sinna 54’ndasse minekuks pidi tollest peaaegu, et läbi söitma, siis Kadri öhutusel vötsime ka selle ära. Hea plaan, sest see tee sinna punkti oli vägagi söidetav. 54 juures Merle enam kaarti väga ei vaadanud, lubasime talle kohe saabuvat asfalti ning käskisime järgneda – önneks on Alma lepliku loomuga ja lubas kaarti hiljem kodus vaadata. Nii jäigi, kuni löpuni :) 6nne13_55Asfaldil käsutati mind taas tuult löikama, ega mul polnud selle vastu eriti midagi, seega kett paremale ja minekut. Alma püsis veel enam-vähem tuules. 55’nda juures olid nii ilusad vaated, et seal oleks vöinud isegi natuke aega niisama passida, aga aeg oli just see, mida ei olnud – tuli edasi minna. Järgmisel asfaldilöigul vötsin taas sisse koha rongi eesotsas, aga Alma hakkas väsima. Mis siis ikka, tuli rahulikumalt vötta. Proovisin teda nats ka käsi seljal lükata, aga ega see lükkamistehnika teab, mis mugav ei ole. 56-60-57-59 olid mönusad punktid – mitte tühipaljas uhamine, vaid ka natukene kaardilugemist. 52 minek oli nats liiga pikk ja igav söit, aga muudmoodi ei olekski ju teiselepoole veehoidlat saanud.

Pärast 52 läks sisuliselt vöitluseks ajaga, sest see tee, mis kulges kuni sinna 45’sse punkti ärapööramiseni oli üks paganama liivane tee ja see liivane tee oli Almale raske. Ei saa seda kuidagi ka ette heita, sest liivas söitmine ongi raske. Oleks ma olnud sama tiimiga, mis Kärdla Xdreamil, siis oleks mina seal taga ankruna liivas lohisenud. Tegime veel ka 51 puntkiga viga, sest olime nats liiga innukad oma metsa keeramisega. Põhimõtteliselt kadus sinna ka meie aega jöudmine – oleks nats kaarti lugenud, poleks seda viga teinud, oleks aega jöudnud. Oleks-poleks-oleks….

Seald edasi tuli vaid koju söita, vöttes teepealt punktid 45 ja 39 (esialgses plaanis oli ka 50, aga see tuli ajapuudusel ära jätta). Proovisin taas Merlet natukenegi aidata, aga endiselt ei ole ma lükkamistehnikaga söitmises üleliia osav. Ei tea, kas kummiga oleks lihtsam olnud? Finišisse jöudsime täpselt 1-minutilise hilinemisega, st 1 punkt miinust. Kuna auhinnalistele kohtadele me ei pretendeerinud, siis polegi sellest hullu, sest taaskord oli önnestunud veeta üks meeldiv laupäev meeldivas seltskonnas.

Vöistkonnakaaslased olid ägedad, nendega vöiks teinekordki luurele minna (kuigi Kadriga ma jooksma ei julgeks minna).

Öhtu löpuks paar tundi Ska Faktorit olid nagu kirss tordile, laupäev poleks saanud paremini löppeda. Kontsert oli peaaegu sama äge kui möni Genialistide oma.

ps Merli, tule palun järgmine kord ise tuult löikama, tahaks ka tuules söita :)

Järgmine lehekülg »