xDream


Napilt nädal enne BikeXdreami rääkis Karin mind ära ja läksin Tammedega Rakverre väntama. Lootsin kerget kulgemist, aga etteruttavalt vöiks öelda, et midagi kerget selles küll ei olnud, sest need Tammed pandid ju hullu.

Igakord kui ma Xdreamile kohale jöuan (önneks/kahjuks on seda viimasel ajal üha vähem) on mul tunne nagu oleks ma väga vales kohas. Köik on ümberringi hirmus sportlased vöi no ma ei tea, kas nad tegelikult ka on, aga vähemalt mulje on küll selline nagu oleks kuhugi profisportlaste kokkutulekule läinud. Ma pole küll aastaid juba Xdreamil käinud, aga see ongi kuidagi väga spordiks ära kiskunud. Algusaastatel oli nagu rohkem seiklust ja orienteerumist, ei olnud sellist (ära)panemist ja rivis jooksmist/rattaga söitmis. Ja ainuke seikluse möödupuu ei olnud see, kui sopasena sa finišisse jöuad. Üldse ei kipu enam Xdreamile tagasi, mitte et ka peaks, eksju :)

Kui mind oleks kutsutud tavalisele Xdreamile, siis oleksin ilmselt viisakalt loobunud, ratta Xdreamil vöin kulgeda küll. Kuigi jah, see kulgemine oli ka löpuks ikka täitsa korralik andmine, mitteniisama rahulik pedaalimine. Selle BikeXdreami viga on ka alati see, et kunagi ei vöi ju teada, kui külm ilm seal septembri löpus/oktoobri alguses on ja külmas söitmist ma pigem väldin.

2018-09-29_BikeXdreamKuivörd Tammed olla olnud möödunud aastal viimased löpetajad, siis eesmärgiks olla seekord vähemalt eelviimane löpetav tiim. Önnestus! Stardis anti kaardi vaatamiseks/raja ettevalmistamiseks vist 15 minutit, meil läks maksimum 5 – ülejäänud aja rääkisime niisama juttu. Algusest jätsime kohe 41 ära, sest seal oleks koos olnud väga suur mass inimesi, st suundusime 42. 38’s olid need esiotsa tiimid meil järel ja pidime ikka koos teistega väikestel metsateedel vöitlema. Önneks sattusid köik väga viisakad olema, seda önne ei ole mitte alati. 37-36 olid juba toredad rivissöidud. Pärast teeületust (no tegelikult söitsime küll tee alt läbi) loobusime kohe 43’st, sest see mägi oli lihtsalt liiga järsk, üldse ei tekkinud mötetki, et tahaks sinna rattaga minna. St kulgesime mönusalt mööda kergliiklusteed 44 poole, sealt 46, siis tee pealt tekkinud plaan minna 45, seejärel 59 ja siis mönna 57. Mönna seepäras, et sinna minek rattaga oli küll päris raske, aga see-eest oli pärast mäest alla söit maruäge. Pärast seda tegime vea – oleksime pidanud minema 60-53-54, aga selle asemel vötsime me 54-60-54 ja söitsime pärast tollest 54’st taas ülilähedalt mööda. Ma isegi ei märganud rajal olles seda paremat varianti. Imelik. Nagu GPS näitab, siis oli see 51 pandud pisut vale koha peale, aga nii vöib nende “rajal” punktidega juhtuda küll. Joogipunktis vötsime rahulikult aega söömiseks-joomiseks.

…ja siis jooksis möte kokku, st läksime ahneks. Oleks pidanud pärast 49 suunduma finishi poole ära ja vötma punkte seal teiselpool suurt teed. Pakun, et oleksime vötnud vähemalt 6 punkti. Oleksime pidanud küll pikalt tühja söitma, aga söit oleks olnud tunduvalt mönusama kulgemisega, kui see, mida meie ründamise. Selle asemel, et finiši poole minna, olime me oma senise söiduga nii rahul, et läksime vötma ka punkte 48 ja 47 (sealt siis loogilise järjena pärast need kuus üle-tee punkti). Lühike tripp 48 kandis metsa vahel andis selge vihje, et sinna minek oli viga. Meie rattavalitsemise ja oskuste juures ei olnud me liikumine üleliia kiire. Önneks taipasime suvalise koha peal metsavahelt paremale keerata ja suurt teed rünnata. Saime vähemalt mööda asfalti söitma. Uhasime nagu jaksasime, sest kell tiksus armutult. Kuue “seal-pool-teed” punkti asemel jöudsime ainult kaks vötta (39-40). Löpetasime minut ja neli sekundit enne kontrollaega ja pärast meid löpetas veel kümneid tiime. Kui aga oleksime kohe finišipoole söitnud oleksime kolme punkti asemel kuus vötnud ja varem öhtule saanud. Oleks-poleks-saanuks!

Rattapessu oli liiga pikk järjekord, märjad riided seljas ei viitsinud väga seal oodata. Tuli porine ratas autole panna. Ratas seisab siiamaani porisena. Kindlasti ei möju see ta tervisele hästi, piinlik küll kui peremees nii laisk on.

Järgmise aasta Xdreami kohti ei ole veel väga avalikustatud, aga üks vist on kuulu järgi pealinnas. Sellel osalemist vöiks isegi kaaluda, teistele etappidele väga ei kipu. Eriti öisesse Körvemaa vössa. Iuuu….

Kes aasta löpus Xdreami jöulurada läbi ei tee, see on loll! NALI!!!

2017-12-24_Xdream_jouluradaOsalesin Xdreamil viimati 2015 aastal, täpsemalt BikeXdreamil Keilas. Öudselt tore oli. N-ö päris Xdreamil oli veel kunagi varem, no ei tömba enam see mudas ja sopas rapsimine, kuigi ära kunagi ütle mittekunagi. Kes teab, ehk lähen millalgi jälle. Igaljuhul, pärast seda 2014’ndat olen käinud vaid Xdreami jöuluradadel ja möödunud aastal ka esmakordselt olnud lihavötterajal. Need on toredad, ajavötuta sportimised. Mulle meeldib.

2017 aasta jöulurada oli Stroomi metsas, st mönus kodulähedane üritus. Erinevaid aegasid klapitades läksime Merliga sinna jöululapäeva ennelöunal, enne suurt söömist on vaja ju köht pisut tühjaks joosta. St ideaalne ajastus. Ilm oli hirmus tuuline, seega tuli kiirelt see ranna osa ära joosta, et metsavahele sooja saada. Kolmanda punkti poole sörkides plaanisime esialgu minna otse läbi metsa, aga oht, et jalad saavad märjaks, hoidis meid siiski teedel. Pigem ringiga, aga kuiva jalaga. Loodan, et ka tuleval laupäeval tahab linna-O päevaku rajameister endast head muljet jätta ja säästab päevakulisi sellest vesisest metsast. Ei tahaks haigeks jääda. Aga tulles tagasi selle jöuluraja juurde, siis sörkisime, jalutamisega vaheldumisi selle kergelt vesteldes löpuni. 5 kilomeetrit ja 40 minutit puhast kvaliteetaega!

Tore, et oli tehtud rada, mida sai kuiva jalaga läbida ja erinevalt lihavötterajast ei pidanud kuskil roomama vöi mudas plätserdama. Jään ootama aprilli.

ps ei tea, millal Xdreami poisid selle loosimise läbi viivad, mida nad välja on kuulutanud?

Kunagi aprillis ühel hirmus tuulisel päeval läksime perega Xdreami lihavötterajale. Tuul oli selline, et tahtis ära viia. Päris läbi me seda ei köndinudki, piirdusime nelja puntkiga ja tulime tulema. Kuna aga ühes punktis pidi olema mingi n-ö lisaülesanne, ehk et loosis osalemiseks tuli end pildistada ja FB’sse see pilt üles laadida, siis ei saanud ma ju jätta vöimalust kasutamata ja läksin poolteist nädalat hiljem üksi 2017-04-26_Xdreamseda rada jalutama. Vötsin ikka korrektselt ka puntkid 1-4 ära, sest nii oli täismäng. Viies oli veel selles möttes OK punkt, et ei pidanud kuhugi sopa sisse solberdama minema, aga kuuendas oli Xdream on tuntud “headuses”. St otsi punkti nii, et saad natuke sopaseks ka. Ega ma toda punkti üles ei leidnudki, sest väga ei tömmanud sinna maa alla uitama minema. Oleks vöinud ju hoiatada, et ära pane oma köige uuemaid spordijalatseid jalga, sest vöid end pisut ära määrida ja taskulambi vajaduse oleks ka vöinud ära mainida… Seitsmes ja kaheksas olid enam-vähem, kuigi kaheksandas punktis poleks tahtnud kohata seda meest, kes toda punkrit oma elukohaks pidas. Ma ei saa aru, mis teema sellel Xdreamil selle sopa sees püherdamisega on. Mul on tunne, et Xdreami korraldajate / rajameistrite arvates on ainuke öige Xdream see, kus saad ikka poriseks ka. Kui nende lihavötte- ja jöuluradade eesmärk on tuua peresid koos aega veetma, siis miks peab ilmtingimata see rada olema selline, et löpetad sopaste jalgadega vöi siis vähemalt pead osavalt laveerima, et mitte poriseks saada. Miks?

Ka körvaltvaatajana pole see Xdream enam eriti ahvatlev, sest sopajögede ja mülgaste läbimine ei tundu üleliia kütkestav. Mis on saanud mönusatest aju ragistamist nöudvatest o-ülesannetest vöi siis mönevörra tehnilisemast rattasöidust? Miks on alati rada eriti äge siis kui vöistlejad löpetavad ülepea poristena. Imelik.

Aga tulles tagasi tolle lihavötteraja juurde, siis kaheksandast punktist otsustasin otse löpp-punkti sammuda. Olles va kuu aega varem vaadanud Osooni, kus Paljassaares kütiti metssigasid, oli natuke nagu köhe olla ka. Metsseajahi jäljed olid üsna ilmselgelt lumel näha ja natuke pimedaks kiskus ka. Igaljuhul jöudsin terve nahaga välja. Järgmistelt Xdreami pereradadelt loodan vähem jalgade mudaseks tegemist.

Seekord Xdreamile minnes oli üks asi kindel – jooksusamme ma teha ei taha. Polnud nagu päris valmis selleks. Sellise möttega otsisingi endale tiimikaaslasi ja ega see üleliia raske ülesanne ei olnud, sest nii Heidi, Eli kui ka Merle olid pöhimötteliselt kohe kambas. Kaunis. Eriti kaunis oleks olnud, kui seda päikest, mida Heidi lubas oleks näinud rohkem kui umbes 30 sekundit kuskil kolmandal tunnil :) Ja veel kaunim oleks olnud, kui metsa all poleks seda hirmsat jääd olnud. Täielik korraldamatus (nali!). Selle jää peal ukerdamise töttu said jalad hirmus valet koormust, valet selles möttes, et töötasid mingid sellised lihased, mis minul ilmselgelt arenenud pole ja seetöttu olin ma Xdreami järgsel ja ülejärgmisel päeval täiesti lombakas. Ma ei mäletagi, millal viimati mu pölv nii valus oli kui pärast seda jää-Xdreami.

2015-02-22 - WinterXdreamVötsime alustuseks kaks töusupunkti, et edaspidi sellist ronimist vältida – nii suusahüppemägi kui viljaelevaator olid muidugi ägedad kohad, iga päev sellistesse körgustesse ju ei satu. Sellepärast ongi Xdream tore, et satub kohtadesse, kuhu muidu eriti asja pole. Kerget elevust tekitas punkt nr 37, me ei osanud arvata, et jää veel endiselt nii paks on, et üle jää punkti saab. Arvasin, et punkti saab umbes selliselt nagu 2012 aasta Libahundil, aga seekord oli asi hoopis lihtsam. Harku suusaring oli köndimiseks konkreetselt sobimatu, paha meenutadagi. Punkt nr 2o oli natukene selline “koht metsas” punkt ja sellele me pihta ei saanudki, st köndisime omaarust öiges suunas, kui ühtäkki avastasime end parka nurgast – arutasime natuke variantide üle ja otsustasime punkti mitte otsima minna, ega me vöidu peale väljas ei olnud. 23. juures kaalusime pikalt, et kas minna ülevalt vöi siis otse alla ning sealt järgmise punktini – seiklushimu sai vöitu ja läksime ikkagi altkaudu. Pönev peab olema. Kui midagi üldse ette heita, siis  mu meelest on punkt nr 33 märgitud kui köige idapoolse sissepääsu juures olevaks, sinna me targalt läksimegi, aga tühjagi – saime kogu selle tunneli läbi köndida enne kui punktini jöudsime. Kas punktiring kaardil ei oleks pidanud olema siis pigem tolle eelmise sissepääsu juures?

Vaatamata sellele, et mul oli pölv s*taks valus, siis üldiselt olid igati toredad neli tundi meeldivas seltskonnas, kuid järgmisel aastal palun siiski jää metsa alt likvideerida :)

Ah-jaa kuskil kevade- vöi suvepoole peaks need punktid rattaga läbi söitma, lihtsalt niisama treeningu poolest. Kes kampa lööb?

Kaart suuremana

20150109_Xdreami_j6ulutervitusUmbes samamoodi kui on 1. jaanuari kohustuslik osa jalgpall söpradega, on ka jaanuari esimestel päevadel Xdreami jöulutervituse raja läbimine kohustus. Soovitavalt koos söbraga. Jep, 7.41 km / 1:41:21 puhast kvaliteetaega – nii mönigi maailma asi sai sel ajal paika pandud ja ära räägitud.

Ilm hoidis meid, paar päeva hiljem läks tormiks ja lumega poleks see matk üldse nii tore olnud. Isegi libe ei olnud. Üleliia keeruline ka ei olnud, aga ega see vist polegi kunagi tolle Xdreami jöulutervituse möte olnud.

Boonuseks sain veel lotovöidu :) St postitasin FB’sse ühe äärmiselt kena selfie ja vöitsin loosiga kompassi. Nii vöib aasta alata küll, selle vastu pole mul midagi.

…oleks pidanud täna ikka lotopileti ostma, äkki oleks ise selle pool miljonit vöitnud :) Oleks-poleks-tuleks!

Vöiduselfie

Käesoleva aasta spordipaus on tekitanud sellise spordinälja, et ma ei jaksa 22. veebruarit ära oodata. …ja siis need köik ülejäänud kuupäevad :)

Xdream_2015

Pildi pätsasin Xdreami FB lehelt.

Samamoodi nagu 1. jaanuari kohustuslikku kavva kuulub jalgpall on kolmandat aastat kohustuslik läbida aasta alguses ka Xdreami jöulutervitus. Mul on see küll kangesti venelaste jöulutervituse mekiga, aga no jöulud on jöulud. Looduses liikumine on ju puhas rööm, veel parem on seda rikastada O-spordiga – tore kohe kui keegi on metsa punktid viinud. Jätkatagu!

Xdream2013joul

Rada ei olnud küll üleliia huvitav, aga kui seltskond on hea, siis polegi vist väga vahet. 1:21:38 ja 7.22 km’i matkamist – hästi veedetud aeg!

ps kas ma juba ütlesin, kuidas mulle see talv siiani meeldib? :)

Järgmine lehekülg »